Alo klaver tuleb Jõgevale tagasi veel tänavu

Alo Mattiiseni klaverit remontiva OÜ Klaverimeister omanik ja juht Fred Proso ütles, et nemad suudaksid pilli korda teha nii kiiresti, kui vaja. Leping näeb aga ette, et Alo klaver peaks Jõgevale tagasi jõudma käesoleval aastal.

Käite Te kõikidel remonti toodavatel klaveritel ise järel?

Ei käi. Tavaliselt lepime kliendiga kokku, kas toob tema pilli töökotta või läheme meie järele. Mina ise üldjuhul kaasas ei käi. Jõgevale ei näinud ma põhjust kaks korda sõita, sellepärast allkirjastasime lepingu ning võtsime Alo Mattiiseni klaveri kaasa. 

Igal pillil on oma lugu, kõik lood on erinevad ja iga pill ka eriline.

Jah, on küll. Iga pilliga tuleb vaeva näha, taskusse ju klaverit panna ei saa. Tegemist on selle instrumendiga ikka omajagu. 

Kus olete kõige kaugemal ise klaveril järel käinud?

Saaremaal. Ja oleme ka Tartust pille Tallinna remonti toonud. Välisriikides ei ole seni veel käinud. 

On Teil kogemusi ka suurte klaveritega, mida on tulnud mingil erilisel moel remonti toimetada?

Ühe pilli tõstsime suisa kraanaga rõdule. Tallinnas on ühel klaveriõpetajal stuudio kolmandal korrusel. Estonia kabinetklaver läks sinna kraanaga ja rõdu kaudu. Muid valikuid polnud. 

Jõgeva muusikakoolis pole vist Alo Mattiiseni klaveri väljatassimisega muret?

Ei ole kõiki pille alati mõõtnud, aga väiksemate kabinetklaverite mõõdud on teada, umbes 150 sentimeetrit laiad ja ligikaudu 170 sentimeetrit pikad. Nad on enamasti sarnased. Väiksemad tiivad algavad pikkusest umbes 150 sentimeetrit, Estonia minjoonklaveri  pikkus on 168 sentimeetrit, kabinetklaveril 190 sentimeetrit. 

Milline on olnud suurim klaver, mida Teil on tulnud restaureerida?

Ikka kontsertklaverid. Oli üks Bechstein, korrastasime eraisikule, seal sai kogu sisu ära vahetatud – uus mehhanism, uus kõlalaud. Tegemist oli saja-aastase pilliga, mis sai täiesti uueks. 

On Teie klientideks enamasti eraisikud või siiski asutused?

Mõlemaid on üsna võrdselt.

Kui eelmise sajandi alguse vana pianiino restaureerida lasta, siis on sellel muusikariistal ikka ainult emotsionaalne väärtus. Ega renoveerimiseks kuluvat raha müügi korral  üldjuhul tagasi ei saa. Sellepärast pole enamasti mõtet pilli müügi eesmärgil restaureerida, kui ei ole just tegu maailmakuulsa kaubamärgiga. Peamine on ikka emotsionaalne väärtus. On öeldud, et vanaema müüs omal ajal kolm lehma maha, et klaverit osta, tahan seda nüüd korda teha. Või et laps õpib muusikakoolis ja talle on harjutamiseks pilli vaja. Klaveriõpingute jaoks ei pruugi aga vanemat tüüpi mehhanismiga klaver sobidagi. Sel juhul oleks vaja kas päris uut pilli või mõnd nõukogudeaegset, sotsmaadest pärit pianiinot, millega saaks pärast selle suuremat või väiksemat korrastamist harjutada. Sellise pilli remont on odavam ja saab ka pianisti nõuetele vastava instrumendi. 

Olete restaureerinud ühe pilli ka Teatri- ja Muusikamuuseumile.

Ühe klaveri. Olime alltöövõtjad Reval Pianole, viisime nende alustatud töö lõpuni. Kogu au ei kuulu seega meile. 

Restaureerib Teie firma ainult klavereid või lisaks veel teisi pille?

Praegu tegeleme ainult klaveritega. Mina olen saanud oma kooli Estonia klaverivabrikust. 

Kus olete muusikariistade restaureerimist õppinud?

Otseselt eraldi õppinud ei ole. Kõik on tulnud töö käigus. Sain mehhanismitööde, mehhanismi lõppreguleerimise ja ka klaveri häälestamise koolituse Estonia klaverivabrikus. Seal sain ka klaveritega lähemalt tuttavaks. Oli huvi  ja tuli mõned nüüdisaegsed klaveri korda teha. Mina olin vabrikus üks nendest kes seadistasid klavereid nüüdisaja pianismi nõuetele vastavaks. Kui taolist tööd tegema hakata, siis varsti on piltlikult öeldes tuba antiiki täis, sest meil on kodudes ka palju vanu klavereid. Otseselt pole ma vanade klaverite taastamist eesmärgiks seadnud, aga sellega tuleb paratamatult tegelda. 

Mõne aja pärast tuli mõte asutada oma firma ja hakata oma teadmisi seal rakendama?

Ühel hetkel ammendus töö Estonia klaverivabrikus. Kõik oli seotud ülemaailmse majanduskriisiga, sest Ameerika pangad ei andnud sealsetele edasimüüjatele enam laenu. Nende kaudu müüs Estonia klaverivabrik arvestatava osa oma toodangust. 

Kui palju on majanduskriis Teie firma töid ja tegemisi mõjutanud, on tööd vähemaks jäänud?

Kindlasti on. Aga samas on klaverite restaureerimine töö, mida pole kunagi palju. On kindel kontingent, kes laseb klavereid korrastada. Need on eelkõige koolid, aga ka lasteaiad. Töö tuleb ära teha. Näiteks muusikaakadeemias on kokku üle saja klaveri, see töö ei lõpe kunagi otsa, sest õpilased peavad pidevalt harjutama. Ja kui harjutatakse hommikul kella kümnest õhtul kümneni välja, siis need pillid mängitakse pilbasteks. Meie firma pole küll muusikaakadeemia pille korrastanud, see on pigem näitena toodud, aga muude muusikaõppeasutustega on sama lugu. 

Aga Estonia klaverivabrik restaureerib praegu ka klavereid. Konkreetselt olid nad huvitatud Alo Mattiisenile kuuluva klaveri renoveerimisest.

Ju siis see konkreetne pill võis neid huvitada – siiski ei oska teemat eriti kommenteerida. 

Renoveerite ka klaveritoole?

Jah. Ikka. 

Restaureerimine või renoveerimine?

Restaureerimine tähendab, et taastatakse võimaluse korral vanad osad, renoveerimise puhul vahetatakse kõik välja. See kehtib ka klaverite puhul. Siis võib tekkida küsimus, et kas tegemist on ikka sama pilliga, kui osad on välja vahetatud. Kui läheneda restaureerimise külje pealt, siis tuleks võimalikult palju vana säilitada. 

Mis puudutab Alo Mattiisenile kuulunud klaverit, siis Alo Põldmäe ütles, et neid baltisaksa meistrite tehtud pille on alles veel üsna palju ja väga erinevaid versioone.

Põhiliselt on need Peterburis tehtud, sealt on nad enamasti tulnud. Rathke tegi algul pille Peterburis, hiljem Tartus. 

Kui kaua Alo klaveri kordategemine aega võtab?

Lepingu järgi on meil aega kuus kuud, aga kui vaja, saaksime ka kiiremini. Ma sain aru, et kiiremini pole vaja, sest selle klaveri jaoks tehakse Jõgeva muusikakoolis korda muusikaajaloo klass. 

Klavereid ei saa tassima kutsuda suvalisi sõpru, nad peavad oskama pilliga ümber käia.

Ei saa nii, et täna tassivad klaverit ja homme majoneesi. 

Klavereid pole ju iga päev vaja tassida.

Meil on vedajad mitme firma peale. Meestel, kes reedel Jõgevalt Alo Mattiiseni klaveri kaasa viisid, on pillide vedamise kogemusi juba kümme aastat. Transpordil on  klaverite taastamises küllalt väike, kuid samas möödapääsmatu osa. Pill viiakse töökotta, siis läheb mitu kuud, enne kui teda tagasi tuua saab. Tagasitoomine on vastutusrikkam, sest siis on juba tegemist korras pilliga. Üldiselt veetakse uusi klavereid spetsiaalsetes veokastides.

i

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus