Möödunud reedel ja laupäeval Jõgeval peetud algklasside kooliteatrite riigifestival näitas, et algklassilapsed on tänapäeval vististi kõige usinamad pildistajad ja autogrammiküsijad. Ent samas tõestasid nad veenvalt sedagi, et võivad hea juhendaja käe all täiesti tõsiseltvõetavat teatrit teha.
Kahe festivalipäeva jooksul üles astunud viieteistkümne trupi hulgast tunnistas žürii, millesse kuulusid lastekirjanik Leelo Tungal, ajakirjanik Margit Kilumets, näitlejad Kersti Kreismann ja Andrus Vaarik, kirjandusõppejõud Rain Mikser, kultuurihuviline arst Kalle Piiskoppel ja Eesti Harrastusteatrite Liidu tegevjuht Kristiina Oomer, laureaaditiitli vääriliseks viis, sealhulgas Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja noorema rühma. Edu tõi neile Oskar Lutsu “Pärijad”, mille Lianne Saage-Vahur oli lavale toonud ehtsas vanamoelises stiilis ja sootuks muusikata (üldiselt kippus lavastustes muusikat liigagi palju olema!). Kaht päranduse pärast purelevat sugulast kehastanud Anna-Maria Vahur ja Sandra Võsaste, kes suutsid rasket vanainimeselikku murdekeelset teksti “tulistada” sellise tihedusega, et publikul naermisekski aega ei jäänud, pälvisid ühena paljudest festivali näitlejapreemia.
Ülejääänud neli laureaaditiitlit läksid Audru Keskkoolile (A. Kiviräha/K. Leetsaare “Konna musi”), Narva Soldino Gümnaasiumile (A. Tšehhovi “Hirmul on suured silmad”), Kuressaare Vanalinna Koolile (E. Niidu “Rongisõit”) ja Rakvere Reaalgümnaasiumile (H. Männi “Nutikas eesel”). Teine Jõgevamaa trupp, Siimusti Lasteaed-Algkooli oma, sai zhüriilt ergutuspreemia. Nemad lõid, nagu öeldakse, massidega: muusikalises lavastuses “Pöial-Liisi” oli laval peaaegu kogu koolipere ehk täpsemalt 45 last.
“”Pöial-Liisi” tõime välja kooli jõulupeoks: meil pole ükski jõulupidu viimasel ajal seks puhuks tehtud lavastuseta möödunud,” ütles Siimusti Lasteaed-Algkooli muusikaõpetaja Ingrid Orgulas. “Sama looga algklasside maakondlikule näitemängupäevale minek oli meie jaoks juba niigi suur ettevõtmine ja julgustükk, riigifestivalile jõudmisega ei osanud me aga üldse arvestada.”
Tervet kooli hõlmava lavastuse väljatoomine on Ingrid Orgulase sõnul võimalik ainult siis, kui kõigi õpetajate vahel valitseb koostöö vaim ja kui ka vanemad asjast huvitatud on. Siimusti koolis asjad aga just nii ongi ja tänu sellele saadi ka riigifestivali kogemuse võrra rikkamaks.
Õigel ajal lavale
Erinevalt paljudest teistest koolidest tegutsevad Rakvere Reaalgümnaasiumis kõigis vanuseastmetes teatrikallakuga eriklassid. Riigifestivalile jõudiski teatrikallakuga kolmas klass, millega tegelevad abikaasad Kai ja Margus Eek. Küsimusele, kas teatrikallak juba algklassides on ikka mõistlik, vastas Margus, et lapsed tuleb lavale saata siis, kui nad seda paika veel karta ei oska. Hiljem alustades tulevad mängu kompleksid ning hakatakse muret tundma sellepärast, kas nähakse ikka piisavalt hea ja piisavalt tark välja.
“Draamaõpetuse tundides anname põhitõed ja ergutame loovust, lavastused sünnivad aga hoopis näiteringi tegevuse raames,” lisas Kai.
Eekide lavastatud “Nutika eesli” kohta ütlesid žüriiliikmed tagasiside-tunnis, et eesti lastekirjaniku Heljo Männi näidendist oli suudetud üllatavalt mehhikopärane lavastus teha ning lisada veel sotsiaalpoliitilist elementigi, mida nii noorelt trupilt ei ootaks.
Siirad ja vahetud
“Kõige suurem üllatus oligi ehk see, mida kõike algklassilastega lavale polnud suudetud tuua: kes mängis klassikute Tšehhovi ja Lutsu nõudlikke tükke, kes, vastupidi, oli pealtnäha lihtsast ja igaühele igituttavast asjakesest, nagu Ellen Niidu ja Gustav Ernesaksa laul “Rongisõit” kasvatanud välja ootamatult sisuka ja tegevusrohke lavastuse,” ütles Eesti Harrastusteatrite Liidu tegevjuht Kristiina Oomer.
Tema sõnul on riigifestival vajalik mitte niivõrd selleks, et paremaid välja selgitada, vaid selleks, et noored teatrihuvilised kokku saaksid, uusi sõpru leiaksid ja näeksid, mida huvitavat teistes koolides tehakse. Õpetajad, kes lapsi juhendavad, väärivad Kristiina Oomeri sõnul aga kõik kiitust ja tähelepanu: enamik neist on ju tavalised algklassiõpetajad, kes teevad teatrit n-ö iseenese tarkusest.
“Lavastusi vaadates kippus vahel äragi ununema, et tegemist on algklasside kooliteatritega,” ütles lastekirjanik Leelo Tungal. “Võidumehed olid enamasti siiski need, kes olid lavastuse aluseks hea draamateksti valinud. Usun, et siin, Jõgeval koos olnud lastest saavad tulevikus asjatundlikud teatrikülastajad, laureaatide hulgast võib aga tulla häid näitlejaidki.”
Algklasside kooliteatrite riigifestivali peakorraldaja, Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja lavastaja Lianne Saage-Vahur ütles, et nii väikeste lastega festivali tegemine oli tema jaoks esmakordne, aga kindlasti kordamist vääriv kogemus.
“Algklassilapsed on väga siirad ja vahetud. Nad ei taha kellelegi n-ö ära panna, vaid elavad kaasa teiste edule ja rõõmustavad hingepõhjani enda edu üle,” ütles Lianne. “Eks kommipabereid tulnud nende järelt ehk pisut rohkem korjata kui suuremate laste järelt, aga see on pisiasi.”
Riigifestivali korraldajate kohta jätkus kõigil vaid kiidusõnu. Komplimendi sai Jõgeva linngi.
“Rakverest otse Tartusse sõites tundub, et Jõgeva tähendab vaid paari kortermaja, aga kui teeotsast sisse keerata, siis selgub, et nende paari maja taga on päris huvitav linn,” ütles Margus Eek.
RIINA MÄGI
“Kõige suurem üllatus oligi ehk see, mida kõike algklassilastega lavale polnud suudetud tuua: kes mängis klassikute Tšehhovi ja Lutsu nõudlikke tükke, kes, vastupidi, oli pealtnäha lihtsast ja igaühele igituttavast asjakesest, nagu Ellen Niidu ja Gustav Ernesaksa laul “Rongisõit” kasvatanud välja ootamatult sisuka ja tegevusrohke lavastuse,” ütles Eesti Harrastusteatrite Liidu tegevjuht Kristiina Oomer.
Tema sõnul on riigifestival vajalik mitte niivõrd selleks, et paremaid välja selgitada, vaid selleks, et noored teatrihuvilised kokku saaksid, uusi sõpru leiaksid ja näeksid, mida huvitavat teistes koolides tehakse. Õpetajad, kes lapsi juhendavad, väärivad Kristiina Oomeri sõnul aga kõik kiitust ja tähelepanu: enamik neist on ju tavalised algklassiõpetajad, kes teevad teatrit n-ö iseenese tarkusest.
“Lavastusi vaadates kippus vahel äragi ununema, et tegemist on algklasside kooliteatritega,” ütles lastekirjanik Leelo Tungal. “Võidumehed olid enamasti siiski need, kes olid lavastuse aluseks hea draamateksti valinud. Usun, et siin, Jõgeval koos olnud lastest saavad tulevikus asjatundlikud teatrikülastajad, laureaatide hulgast võib aga tulla häid näitlejaidki.”
Algklasside kooliteatrite riigifestivali peakorraldaja, Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja lavastaja Lianne Saage-Vahur ütles, et nii väikeste lastega festivali tegemine oli tema jaoks esmakordne, aga kindlasti kordamist vääriv kogemus.
“Algklassilapsed on väga siirad ja vahetud. Nad ei taha kellelegi n-ö ära panna, vaid elavad kaasa teiste edule ja rõõmustavad hingepõhjani enda edu üle,” ütles Lianne. “Eks kommipabereid tulnud nende järelt ehk pisut rohkem korjata kui suuremate laste järelt, aga see on pisiasi.”
Riigifestivali korraldajate kohta jätkus kõigil vaid kiidusõnu. Komplimendi sai Jõgeva linngi.
“Rakverest otse Tartusse sõites tundub, et Jõgeva tähendab vaid paari kortermaja, aga kui teeotsast sisse keerata, siis selgub, et nende paari maja taga on päris huvitav linn,” ütles Margus Eek.
RIINA MÄGI
