Homme, reedel saab teoks Torma rahvamaja 100. sünnipäeva pidu, mis avab ühtlasi sellele tähtpäevale pühendatud viieosalise sündmustesarja. Peakorraldaja, Torma valla kultuurijuht Merle Nisu rääkis maakonnalehele rahvamaja möödanikust ja tänapäevast, tõusu- ja mõõnaperioodidest ja avaldas arvamust, et eestlased on kultuuriinimesed just tänu sajanditevanuste kultuuritraditsioonide väärtustamisele.
Mida tähendab Teile olla paikkonna kultuurijuht ajal, mil Torma rahvamaja saab saja aastaseks ja millal ise sellele sündmusele mõtlema hakkasite?
Eelkõige on see muidugi suur vastutus, et juubelipidustused saaksid väärikalt korraldatud. Samas olen õnnelik, et Torma rahvamaja suur juubel just minu tööloleku aastatesse juhtus. Torma rahvamaja juubeliaastat hakkasin mõttes juba eelmise aasta alguses ette valmistama, sügiseks oli selge, et tähistame juubeliaastat sündmustesarjaga, mis sisaldab viit eriilmelist ettevõtmist.
Millist sõnumit kannab reedel toimuv rahvamaja juubelipidu?
Eks see fakt, et tähistame Torma rahvamaja sajandat juubelit, on ise juba kõnekas. Samas annab see tunnistust tormalaste kultuurilembusest ning soovist eelkäijate alustatut jätkata. Aga üldine sõnum kogu ühiskonnale on ikkagi see, et kultuur oli, on ja jääb, sest läbi sajanditevanuse kultuuritraditsiooni väärtustamise oleme me need, kes me täna oleme — kultuursed eestlased.
Kas Tormas kulges rahvamaja loomine põhimõtteliselt samuti kui teistes Eestimaa paikades või oli selles protsessis ka midagi erilist, paikkonnale ainuomast?
Ilmselt toimus rahvamajade loomine üle Eestimaa sarnaselt, sest toonane rahvas oli väga ärksameelne ning teotahteline igal pool. Et seltside tegevus oli väga jõuliselt arenenud, siis tekkis paljudes piirkondades praktiline vajadus luua hoone, kus kõik kultuuriseltsid koos käia saaksid. Inimestel tekkis mõte ja võimalus midagi head enda jaoks teha ning selle nimel oldi valmis pingutama, panustades nii oma aega kui ka raha.
Kui põhjalikult kajastub Torma rahvamaja ajalugu arhiivides ja kunagiste siitkandi inimeste mälestustes?
Õnneks on Torma inimesed olnud usinad ajaloouurijad ja -talletajad. Väga tänuväärset tööd on teinud Tormalaste Kodupaigaühendus, kelle eestvõtmisel ilmub sellel aastal juba VI “Torma Album”. Need raamatud sisaldavad palju ajaloolist informatsiooni meie paikkonna kultuuriloo kohta. Väga suureks abiks Torma rahvamaja ajaloo uurimisel on olnud Torma Põhikooli kauaaegne õpetaja Anne Schasmin, kes on leidnud aega ja tahtmist arhiivimaterjalidesse süüvida. Tänu temale on teada paljud huvitavad faktid Torma rahvamajast, mis on kirjas 1911. aasta ajalehtedes Olevik ja Postimees.
Kuuldavasti olete ka ise vanema põlvkonna inimestel Torma rahvamaja ja sellega seonduvat meenutada palunud. Millest räägitakse kõige rohkem?
Üks väga emotsionaalne meenutaja on rahvatantsuõpetaja Luule Lehemets, kes on alates 1947. aastast rahvamaja tegemistega kursis. Kõige rohkem räägitakse ikka Torma pasunakoori õitseajast ja Torma näiteringi vabariiklikust edust näitemängutruppide võistlustel, kui esineti isegi Draamateatri laval. Legendaarseid lugusid räägitakse kunagisest Torma rahvamaja direktorist Magda Aasast, keda rahvas väga armastas ja austas ning keda kõik Matuks kutsusid.
Kas Torma rahvamaja on pigem traditsioonidega või muutuv ja uuenev asutus?
Eesmärgiks on tegelda ikka mõlema suunaga. Prioriteediks on kindlasti traditsioonide hoidmine, aga samas püüame algatada ka uusi ettevõtmisi, mis jälle omakorda traditsiooniks muutuksid. Näiteks nagu Jakobsoni kõnevõistlus “Isamaa on meile püha” ja Torma Puhkpillimuusika Gala.
Kui lähtuda sellest, et igal asutusel on omad tõusu- ja mõõnaperioodid, siis missugune aeg on Torma rahvamajal praegu?
Ilus oleks ju juubeliaastal väita, et kõik on väga hästi, aga samas tuleb tõdeda, et seoses üldise majandusliku madalseisuga on raskusi ka Torma rahvamaja ülalpidamisega. Rahvamaja suurim õnnetus on hetkel see, et loodetud keskküttesüsteemi paigaldamine on määramata ajaks seiskunud. Samas on aga hea meel, et mõned asjad lähevad vaatamata kõigele ikka paremaks. Juubelisündmuste käigus õnnestub rahvamajale soetada uus digitaalklaver ja uued lavaeesriided. Kui nüüd küsimusele otseselt vastata, siis pean ütlema, et rahvamajal kui hoonel on praegu ilmselt pisike mõõnaperiood, aga rahvamaja hingel — isetegevusel — on siiski pigem tõusuperiood. Kõik rahvamaja isetegevuskollektiivid on väga tegusad ja heal tasemel.
Kuivõrd olete saanud valla kultuurijuhina muuta elu Torma rahvamajas selliseks, nagu seda ise soovite?
Kahjuks on valla kultuurijuhi töö väga mahukas ning ainult Torma rahvamaja tegemistele ennast pühendada ei saa. Seetõttu jäävad nii mõnedki soovitud ja plaanitud ettevõtmised n-ö paremaid aegu ootama. Näiteks eriti suur igatsus oleks taastada Torma näitering, kes oma hiilgeaegadel oli vaieldamatult üks paremaid maapiirkonna näitemänguseltskondi vabariigis. No ja eks unistused segarahvatantsurühmast jäävad vist ainult unistusteks, kuna kultuurimaastikul valitsev “meestepõud” ei paistagi niipea taanduvat. Aga võib-olla kõike head lihtsalt korraga ei saagi ning seda enam on põhjust rõõmus olla selle üle, mis on õnnestunud.
Kuidas käib Torma rahvamaja rahastamine, milline osa on vallal ja kuivõrd võib rahvamaja nimetada projektipõhiseks asutuseks?
Torma rahvamaja ülalpidamiskulud ja isetegevusringide juhendajate tasud tulevad 100 protsenti ikka valla eelarvest. Rahvamaja sisulist tööd ehk kultuurisündmuste korraldamist võib tõesti sellel aastal projektipõhiseks pidada, sest ürituste korraldamiseks vajalikud rahalised vahendid tulevad enamjaolt projektidest. Vallavalitsus katab sellisel juhul omaosaluse summa.
Kuidas on Torma rahvamaja juubeliks valmistunud Teie juhatatav Torma kammerkoor? Kas olete hiljuti ka mõned uued laulud selgeks õppinud?
Koori esituses kuuleb tõepoolest paari uut laulu, mida kodupublik veel kuulnud pole. Aga kuna tegu on ikkagi sajanda juubeliga, siis esitame ka neid laule, mida võidi laulda sada aastat tagasi.
Mis saab siis, kui reedene pidu saab peetud, kas Torma rahvamaja sajanda juubeli tähistamine kestab veel tegelikult edasi?
Juubelisündmuste sari “Torma rahvamaja 100 — väärikalt läbi aja” koosneb viiest kultuurisündmusest, millest reedene juubeliõhtu on alles esimene. Teise sündmusena toimub muusikalimuusika õhtu ” Lummav meloodia”, kus esineb Gerli Padar. Järgnevalt saab teoks ooperimuusika õhtu “Georg Otsa meenutades”, kus kuuleme Georg Otsa poolt tuntuks lauldud repertuaari Rainer Vilu esituses. Suve keskel peame rahvusvahelist tantsupäeva “Siin- ja sealpool kaerajaani”, mille raames võõrustame Hispaania tantsurühma, kes koos Torma naisrühmaga meile vahva tantsuetenduse korraldavad. Rahvamaja juubeliürituste sarja viimane sündmus on estraadimuusika õhtu “Igihaljad viisid”, mille korraldab Torma kammerkoor.
i
JAAN LUKAS
