Alati ei lähe kõik, nagu plaanitud. Öeldakse ? kes pole eksinud, pole otsustanud.
Omavalitsuses polegi võimalik teha kõigile meeldivaid otsuseid. Ka paljud vajalikud asjad võivad vahel tegemata jääda. Olgu siis põhjused millised tahes.
Kolme viimase aasta jooksul on Põltsamaal nii mõndagi muutunud. Osad muutused paistavad kaugelt silma: uus spordihoone kõrvuti vana ja väärika raamatukoguhoonega, mis mõni aeg tagasi sai funktsionaalse juurdeehitise.
Linn saab hooldushaigla
Linnavalitsusel õnnestus lõpuks korralikud tööruumid saada. Kuu veel ja taas avab uksed Põltsamaa haigla. Tõsi, küll hooldushaiglana, kuid suur samm linna tervishoiuteenuses on see siiski.
Organisatoorsetes küsimusteski oleme muudatusi teinud ? linnas tegutseb äriühing, OÜ Põltsamaa Varahaldus, mis haldab üha suuremat osa linna varadest. Linnajuhtidel ja -ametnikel on varuks hulk häid ideid, kuidas loodud osaühingut veelgi enam linnavarade heaperemehelikul haldamisel kasutada.
Linn peab suutma olla hea peremees, et linnakodanik saaks linna varadest võimalikult soodsat renditulu ning kinnisvara oleks hoitud ja hooldatud.
Väiksematest edusammudest võiks veelgi rääkida. Põltsamaa võtab tänu korda saavatele kõnniteedele üha enam linna ilme. Linnakodanike kodu- ja koolitee saab turvalisem ning see on väga oluline.
Asjad liiguvad soovitust aeglasemalt
Ometi on asju, mis tahtmisest hoolimata siiani tegemata. Üks probleem, mis lahenduseta, torkab igale Põltsamaa elanikule ja külalisele lausa ninna. Biopuhasti, mis vahel linna lehaga täidab, pole vaatamata rekonstrueerimisele oma ülesannet veel 100 protsenti täitnud. Loodetavasti leiame koos linna suuremate ettevõtetega sellele vägagi häirivale probleemile lahenduse. Aeg, mis selleks kulub, paneb iga põltsamaalase kannatuse proovile. Seepärast tuleb linnajuhtidel pingsamat tööd teha, spetsialistidel kiiremaid lahendusi otsida. Ning seda mitte homme, vaid juba täna, otsekohe.
Asjad liiguvad tihti meie soovidest aeglasemalt. Nii ongi liiga aeglaselt kulgenud lossikomplesiga seonduv. Lossi arendamiseks loodud sihtasutus pole täitnud loodetud eesmärki, loss on endiselt lagunemas; me ei tea, millisena tahame linna sümbolit tulevikus näha.
Paljud plaanid oleksid kergemalt laabunud, kui positiivse vastutuse oleks saanud Põltsamaa linna poolt lähivaldadele tehtud ühinemisettepanek. Kahjuks ei pidanud Põltsamaa vald vajalikuks moodustada linna ja Pajusi vallaga ühtset omavalitsust, mis oleks suutnud ühiseid muresid paremini ja kiiremini lahendada. Linn pole ühtse omavalitsuse mõtet veel maha matnud. See pandi lihtsalt ?kalevi alla?, ootama päevi, kus tajutakse ühise tegutsemise otstarbekust. Linnapeana töötatud aeg on mõndagi õpetanud. Eelkõige seda, et eduka arengu aluseks on koostöö. Koostöö linnakodanikega, olgu nad siis noored või eakamad. Linn ? see ongi tema elanikud. Põltsamaal on viimastel aastatel hästi läinud – linna elus on aktiivselt kaasa rääkimas ettevõtjad. Sellest on linnale ainult kasu olnud.
Vaibunud on varem nii teravad erakondlikud vastuolud, enamasti tegutsetakse ühtse eesmärgi, linna arengu nimel. Iga algatus tuleb põhjalikult läbi arutada. Hea algatus saab kindlasti ka teoks, olgu siis varem või hiljem. Seepärast võingi parafraseerida tarkusesõna, öeldes: algatust austa, koostööd kummarda. See tõde ongi alus edukaks tööks.
JAAN AIAOTS,
Põltsamaa linnapea
