Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul koguneb peagi ühiskondlik nõukoda, et hakata arutama, kuidas koolielu põnevamaks muuta. Selleks võivad kõik huvilised saata sõnumeid ja ettepanekuid.
“Tegemist on avaliku raamistusega sammudele, mis lähiajal dokumentides fikseeritakse,” ütles minister. Tema sõnul lähevad õppekavad lihtsamaks, koormused väiksemaks, eksamid elulisemaks ning muutuvad rohkem sarnaseks PISA testidega. “Me küsime õpilastelt, mida nad oskavad ja suudavad teha,” selgitas minister. Peamine ei ole osata lahendada konkreetseid ülesandeid ega mäletada näiteks Aleksander Nevski eluaastaid. Eksamil esitatakse küsimusi, millele pole ühest konkreetset vastust,” tõi ta näiteid.
Jaak Aaviksoole meeldib enda sõnul kõige rohkem küsimus, kui palju kaalub Suur Munamägi. “Inimesed peavad mõtlema hakkama, mida nad kõik on õppinud geograafias, loodusteadustes, matemaatikas, panevad kõik oma tarkused kokku ja arvutavad midagi välja. Kes rohkem arvutab, saab rohkem punkte, kes vähem, sellele jagub siis ka vähem punkte,” nentis minister. Tulevikus püütakse rõhuda funktsionaalsetele oskustele.
“Kui keegi arvab, et tuupimine koolist kaob, siis ta eksib – ei kao kuhugi! Võõrkeelt ei saa kahjuks selgeks sõnu pähe õppimata. Kui hommikul õppima hakata, on õhtuks sada sõna peas ja need jäävad alles,” lisas ta.
Haridus- ja teadusministri kinnitusel tuleb ühiskondlik nõukoda kokku veel käesoleval aastal.
Ministri sõnul on praeguste õppekavade maht umbes tuhat lehekülge. “Õpetaja on vaba seda kõike õpetama nii, nagu ta ise tahab. Tegelikus elus peab õpetaja iga teema peale kulutama vähemalt kümme minutit. Ta peab iga tunni jooksul mitu teemat läbi võtma. Tema hirm seisneb selles, et kui tuleb tasemetöö, siis võidakse küsida selle õppekava ulatuses ükskõik mida. Kui mahu survet vähendada ja keskenduda sisulisematele küsimustele, võttes tasapisi vähemaks formaalset ning kasvatades läbi kontrolli oskusi ja kompetentsete teadmiste taset. Ei ole nii, et õppekava mahust võetakse lihtsalt pool maha ja kõik. Mahu survet saab olema vähem, kuid funktsionaalseid oskusi omandavad õpilased rohkem.
Paljudel juhtudel on noortel ja ka staažikamatel õpetajatel vaja tuge soovituslike materjalide näol. Kui tal endal paremat ideed pole, siis võib ta kasutada teiste materjale. Meil pole Eestis kahjuks hea kogemuse jagamise süsteemi, küll on aga see olemas Soomes ja põhjanaabritega tahaksimegi koostööd teha. Võib-olla saame tekitada depositooriumi, kuhu kõik huvitavad materjalid üles laetakse ning kus meie õpetajad neid kasutada saavad.
Kindlasti tahaksime käivitada ka boonusesüsteemi nendele pedagoogidele, kes uusi ja huvitavaid õppematerjale teistega jagavad. Kui neid materjale palju kasutatakse, saab õpetaja tulevikus selle eest lisatasu.”
HELVE LAASIK
