Kõik varasemad talgupäevad olid kulunud vana klubi taguse jõeäärse ala ja väikeste jõesaarte võsast puhastamisele. Sealsamas möödunud laupäeval ka jätkati. Et tervelt neli talgulist mootorsae kaasa olid võtnud, edenes töö jõudsalt. Kaasa aitasid ka vaikne sajuta ilm ja see, et maapind külmunud: talve esimesel poolel, kui jõeäär veel pehme oli, poleks sinna tööd tegema pääsenudki.
Kui Vooremaa esindus lõuna paiku sündmuspaigale jõudis, müttasid jõekaldal Eero Savolainen, Einar Sults, Ando Naumov, Dmitri Mesteljainen, Arbo Guske, Tiina Guske, Aivo Guske koos nimekaimust pojaga ja Külli Annamaa.
“Mõned väiksemad talgulised jõudsid juba ära minna,” ütles Jõgeva alevikuvanem Sirja Ohakas. “Mõned varasematel talgutel agaralt kaasa löönud, nagu Margus Ess ja Jõgeval elav Luua Metsanduskooli õpetaja Vello Keppart, ei saanud aga seekord tulla.”
Tulevikuvisioonid
Sirja ise sättis tuld üles, et sealsamas vabas õhus talgusupp valmis keeta, ning seletas, et päris oma suva järgi nad puid maha ei võta, vaid ikka spetsialistide juhiste järgi ja maakonna keskkonnateenistuse loal.
“Kuna jõe ääres kasvavad põhiliselt vesipajud, mille lühike eluiga on lihtsalt otsas, siis tuleb siin plats üsna puhtaks teha,” ütles Sirja ja näitas samas mitut vaatamisväärset puud, nagu huvitava tüvega mändi ja suhteliselt haruldast pähklipuud, mis nüüd tänu võsaraiumisele nähtavale on tulnud.
Enne talguid oli klubitagune jõeäär Sirja sõnul päris käest ära.
“Ma ise käin siit mööda vähemalt neli korda päevas ja päris piinlik hakkas juba,” ütles Sirja.
Tegelikult on võsaraiumine üksnes eeltöö selleks, et suuremaid plaane teostama hakata. Tulevikus tahetakse väikesed jõesaared nii “suure maaga” kui ka omavahel sildade abil ühendada ning muuta mõnusaks jalutus- ja puhkepaigaks.
“Kolmest väikesest jõesaarest kõige kõrgemale võiks rajada grillimajakese, ühele madalamatest saartest lõkkeplatsi,” ütles Sirja Ohakas. “Lõkkeplats tuleb teha selline, millele vesi liiga ei tee, sest madalamad saared on suurvee ajal üle ujutatud. Sillapoolseimale saarele võiks aga midagi vabaõhulava taolist rajada: seal toimuvat etendust või kontserti saaks rahvas jälgida sillalt.”
Suurvesi, mis rajatistele liiga võib teha, on samas vaatamisväärne asi. Sestap arvas Sirja, et madalamatele saartele võiks teha kõrgemad laudteed: nii vahva oleks ju neid mööda kõndida, vesi ümberringi voolamas. Niisama põnev oleks saarte ümber ja kaugemalgi kanuudega sõita. Sellisest atraktsioonist oleksid kindlasti huvitatud alevikus tegutseva Hämariku külalistemaja kliendid. Kanuusid võiks laenutama hakata mõni eraettevõtja.
Projektiraha toel
Klubitaguse jõeääre ja saarte haljastamiseks ning sildade, grillimaja ja muu rajamiseks kavatseb kultuuriselts Vanaveski, mis nüüd ka külaseltsi ülesandeid täidab, taotleda raha mitmesugustest fondidest. Ent tegelikult vajab tõsist renoveerimist ja hoolt ka aleviku iidne park.
“Kuna park on looduskaitse all, ei saa seal ilma spetsialistide koostatud haljastusprojektita midagi teha,” ütles Sirja Ohakas. “Suurt abi loodame selles osas Jõgeva vallavalitsuse uuelt keskkonna- ja haljastusspetsialistilt Raili Uustalult, kelle kitsamaks erialaks on just pargindus.”
Ka Sirja Ohakas ise õpib praegu kaugõppes Luua Metsanduskoolis maastikuehituse erialal. Õppima asumisel oligi üheks stiimuliks soov osata paremini lahendada aleviku haljastusprobleeme.
“Pargiski võiksid olla vabaõhulava ja püstkoda,” ütles Sirja. “Ning mööda parki, luhta, jõekaldaid ja saari võiksid kulgeda infotahvlitega varustatud matkarajad, kus huvilised saaksid loodust tundma õppida. Kavatseme sobivatesse kohtadesse istutada ka dekoratiivseid looduslikke taimeliike.”
Kui haljastustööde ja väiksemate rajatistega loodab alevikurahvas projektirahade toel ajapikku hakkama saada, siis mitu räämas ajaloolist hoonet tõotavad kujuneda tõelisteks murelasteks.
“Mõned neist kuuluvad sordiaretuse instituudile, üks lagunev elumaja on eravalduses, klubihoone, mis küll kaitse all pole, on Jõgeva valla vara,” ütles Sirja Ohakas. “Ühest küljest pole omanikel raha nende korda tegemiseks ega ole neil hoonetel enam tõsist otstarvetki, milleks neid korda teha. Teisalt ei tohi neid muinsuskaitse aluseid objekte aga ka lihtsalt maha lammutada. Eriti riivab silma kiiresti lagunev viiesaja aasta vanune vesiveski, mille omaniku tegemistest või õigemini tegematajätmistest alevikule ainult pahandust on sündinud.
Aga looduskeskkond on meie ümber tõeliselt kaunis ning kultuuriselts Vanaveski, spordiklubi Rajaleidja, noorteklubi J.A.N.K. ja teised aktiivsed aleviku elanikud püüavad omalt poolt teha kõik, et seda väärtustada. Lähiaastatel peaks Jõgeva alevikust saama maakonna originaalseima haljastusega lillerikkaim maa-asula.?
Järgmine talgupäev on Jõgeva alevikus juba 19. märtsil.
RIINA MÄGI
