Alamets: väheste vahenditega saab teha palju vajalikku ja põnevat

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Ülari Alamets peab tööd Jõgeva maavalitsuse arendusosakonna juhina perioodiks, mil sai väikeste vahenditega teha palju vajalikku ja põnevat.

Jõgevamaa on Teile üsnagi tuttav piirkond, sest töötasite maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhatajana. Mis jäi sellest perioodist eriti meelde ja kui erinev on üheksakümnendate aastate keskpaiga Jõgevamaa tänasest?

Jah, tõepoolest töötasin Jõgeva maakonnas maavalitsuse arendusosakonna juhatajana aastatel 1995-1996. Meelde on jäänud palju meeldivaid asju, mille kohta võiks kokkuvõtvalt öelda, et ka väikses Eesti maakonnas on võimalik teostada väheste vahenditega palju vajalikku ja põnevat. Senini on meeles mõned projektid, mis said ellu viidud või algatatud: maakonna viidaprojekt koostöös Ameerika Rahukorpuse esindajaga, Kaardipäev koos esimese eestikeelse gloobuse esitlusega Paunveres, rahvusvähemuste konverents Mustvees, maakonna ruumilise planeerimise ühistegevuse algatamine (maakonna elektrooniline aluskaart, koostöö omavalitsuste vahel jm.).

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse põhiülesanne on nimetatud ettevõtluse ja regionaalpoliitika arendamine. Käisite hiljuti ühes regionaalselt omapärasemas piirkonnas Mustvees. Mis tõi Teid Peipsi pealinna ja milliste mõtetega sealt lahkusite?

Mustvees käik sai teoks, kuna õnnestus plaanitust kiiremini kokku leppida Jõgeva maakonnale EASi poolt turismiinfokeskuse üleandmise tingimustes ning otsustasime kiire Tallinna tagasipöördumise asemel külastada üht maakonna jaoks prioriteetset projekti. Meie partner Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus pakkus sellise objektina välja Mustvee sadama projekti ja ka Mustvee linna juhid olid valmis kohtuma. Nii see teoks saigi.

Olete kursis ka Jõgevamaa arenguvisioonidega. Milline neist tundub Teile kõige atraktiivsem?

Jah, üldjoontes olen kursis Jõgevamaa arendusprojektidega. Mulle isiklikult meeldivad projektid „Hea kool“ ja „Kalevipoja Uisumaraton Peipsi järvel”. Maakonna visioonile ”Hea maakond” on raske vastu vaielda, eriti kui sellest maakonnas ühtmoodi aru saadakse.

Kuivõrd tänases Eestis, kus märgusõnaks majanduslangus, tasub üldse välja mõelda atraktiivseid projekte? Või peaks ennekõike mõtlema olmemuredele, et inimestel kõht täis ja tuba soe oleks?

Arvan, et atraktiivseid ja mõjusaid projekte kirjutatakse ja viiakse ellu nii majanduslanguse kui ka -kasvu ajal. Samuti olen veendunud, et inimeste põhivajaduste  rahuldamine ei tohi sõltuda majanduskasvust  või -langusest.

Kuidas mõtestaksite lahti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse missiooni tänases Eestis?

EASi missiooniks on aidata ellu viia mõjusaid ideid. Valdkondi, kust ideid otsime ja kust ootame, on päris mitu, aga käesoleval aastal keskendume eriti innovatsiooni ja ekspordi valdkondadele.

Töötame koos väga erinevate klientide ja partneritega: alustavate ja tegutsevate ettevõtjatega, kohalike omavalitsustega, kodanikuühendustega, ülikoolide ja teadus- ning arendusasutustega, ettevõtjaid ühendavate organisatsioonidega, organisatsioonidega väljaspool Eestit ja turismivaldkonnas lausa kodanikega – võimalike Eesti külastajatega.

Nii-öelda tavamõtlemises kostub sageli selliseid arvamusi, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel (EAS) on väga palju raha jagada, on vaja vaid kirjutada projekt ja raha tuleb. Kuidas selliseid arvamusi kommenteeriksite?

Lihtsalt projekti kirjutamisest raha kindlasti ei tule. Me saame investeerida projektidesse, mis aitavad meil saavutada seatud eesmärke. Meil ei ole raha andmine eesmärk omaette. Rahastatud projektid peavad aitama saavutada kas kõrgema ettevõtlusaktiivsuse, suurema ekspordimahu, rohkem investeeringuid tootearendusse, suuremad turismitulud või mõne teise meie eesmärgi.

Selleks, et me saaksime veenduda, kas projekt on mõjus ja elluviidav, ongi projekti ettevalmistusele seatud kvaliteedinõuded. On ju loomulik, et iga investor/rahastaja tahab olla kindel, et eesmärkide saavutamiseks on valitud parimad tegevused, et elluviijal on kogemus ja võimekus lubatu ellu viia, et ajaplaan on realistlik jmt.

Rahalisi vahendeid on 2009. aastal EASi käsutuses varasemast rohkem  – ligikaudu 5,2 miljardit krooni. Praegu on õige aeg investeerimiseks, et panna alus Eesti uuele majanduskasvule.

Kuidas hindaksite EASi juhina Eesti omavalitsuste ettevõtlikkust, innovaatilisust?

Eestis on häid näiteid omavalitsuste ettevõtlikkusest, aga kardan, et 221 omavalitsusest on ehk ca 10-20 teinud midagi sellist, mida võiks väljaspool Eestit innovaatiliseks ja mõjusaks pidada. Rõhutaksin Eestis ja ka Jõgeva maakonnas omavalitsuste omavahelise koostöö olulisust. Me oleme nii väikesed, et sageli on raske saavutada innovatsiooniks ja rahvusvaheliselt suurepäraseks soorituseks vajalikku kriitilist massi.

Mida peate Eestis perspektiivikamateks ettevõtlusharudeks?

Olen seda meelt, et väga laiade majandusharude (tööstus, põllumajandus, turism jm) sees on igaühes palju erinevaid nišše ja võimalusi Eesti ettevõtjatele. Ka toimub üha rohkem erinevate valdkondade, sektorite ja tehnoloogiate kokkusulamine. Et näiteks kas riietesse sisse ehitatud audiosüsteemiga toode kuulub rõivatööstuse või elektroonikatööstuse valdkonda? Arvan, et hästi palju ärivõimalusi peitubki traditsiooniliste sektorite ja valdkondade segunemisaladel. Eraldi tooksin välja turismi, kus arvan, et Eestil on endiselt head võimalused. Näiteks eelmise aasta majanduslanguse taustal kasvas Eestis ööbivate väisturistide arv.

Mis on Teie kui EAS juhi jaoks olnud kõige suurem üllatus praeguses Eestis?

Olen meeldivalt üllatunud Eesti inimeste, juhtide ja organisatsioonide võimekuse üle teha praegusel raskel ajal väga keerulisi otsuseid.

Kui suur roll on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse töös selle juhatuse esimehel? Kuivõrd võib öelda, et EAS on Ülari Alametsa nägu või oli varem Viljar Jaamu nägu?

EASis on juhatuse esimehel oluline roll meeskonna loomisel ja hoidmisel, positiivse tööõhkkonna kujundamisel ja hoidmisel, strateegiliselt oluliste suhete arendamisel ja hoidmisel. EASi koondnägu on mõjutanud kõik senised juhid:  Urmas Vahur, Tea Varrak, Alar Kolk, Viljar Jaamu. Ja loomulikult kõik tänased juhtkonna liikmed, keda meil on 20 ringis.

Ise pean ennast pigem meeskonnamängijaks, aga kuna olen töötanud EASis alates 2002. aastast, siis ilmselt on mõned pintslitõmbed EASi näomaalingus ka minult pärit.

Kui suure osa tööajast viibite oma kabinetis, kui palju erinevates Eestimaa piirkondades?

Sõltuvalt ajaperioodist varieerub kabinetitöö osakaal nn. välitöö suhtes. Näiteks aasta viimases kvartalis, kui koostame uue aasta tegevuskava ja eelarvet, domineerib kabinetitöö. Muul ajal püüan nädalas ühe päeva Tallinnast väljas olla.

Kas olete mees, kes ütleb, et töö on teie hobi?

Kipub nii olema jah, kuigi pean väga oluliseks ka võimet  tööst välja lülituda, omaette ja oma lähedastega olla. See vajab siiski vist veel harjutamist.

Ülari Alametsa CV

*Sündinud 1967. aastal Tartus

*Abielus, 2 last

*august 2000 – juuni 2001, Rutgers, New Jersey Ülikool, E. J. Bloustein’i planeerimise ja avaliku poliitika osakond, USA Hubert H. Humphrey Programm (juhtimisprogramm kraaditasemel) majandusareng, äri arendamine, tööstusalade restruktureerimine, läbirääkimised ja konfliktide lahendamine.

*oktoober 1994- märts 1995    Birminghami Ülikool, avaliku halduse osakond, SB Kraaditaseme programm. Avalik haldus, strateegiline planeerimine ja avalike teenuste kvaliteet.

*september 1985 – juuni 1992  Tartu Ülikool, Inimgeograafia osakond BA inimgeograafias Spetsialiteet: Inimgeograafia, regionaalne areng, kohalike omavalitsuste korraldus.

Töö:

*2008 märts Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus juhatuse esimees

*2005. september Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus juhatuse liige

*2003. oktoober Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus,  Ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamise divisjoni direktor

*jaanuar 2002 – oktoober 2003 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Regionaalarengu                                                

Agentuur, direktor

*aprill 2001 – juuni 2001 New Jersey Teaduse ja Tehnoloogia Komisjon (NJ CST). H. Humphrey juhtimisprogrammi raames

*juuni 1997 – august 2000 Eesti Regionaalarengu Sihtasutus (ERSA) juhatuse liige

*aprill 1995 – jaanuar 1997 Jôgeva Maavalitsus, arendusosakond, osakonna juhataja  

iii

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus