Alam-Pedjal on viimase paarikümne aasta kõrgeim veetase, kuid rekordid jäävad tõenäoliselt löömata. Emajõe ääres mäletavad inimesed aga viimase paarikümne aasta jooksul veel kõrgemat veetaset.
Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist Riin Vare, kellel töökoht ka Kirna õppekeskuses, vahendas Vooremaale Kirna valvuri Enn Kolli sõnu, et tänavune üleujutus on vähemasti Puurmani kandis viimase paarikümne aasta võimsaim.
Vare kinnitusel pääseb praegu veel Kirnale ka sõiduautoga, kuid peagi ei pruugi ka tema oma tööautoga enam läbi saada. Lohutab teadmine, et tammi tagant on jää läinud ja seetõttu võib oodata veetaseme mõningast alanemist.
Puurmani tammi juures baari pidav Aare Käärsoo pole oma toitlustusasutust veel sulgema pidanud, kuigi kanalisatsiooni kohatine puudumine teeb töö üliraskeks. “Ootame kuiva homset,” tunnistas Käärsoo.
Palupõhja ei pääse
Laevast Palupõhja viiva tee on Laeva jõe ülikõrge vesi sulgenud, isegi kõrge maastikuautoga ei õnnestunud teisipäeval enam läbi pääseda. Looduskaitseühingu Kotkas juhataja Robert Oetjen püüdis kolmapäeval Palupõhja pääseda, kuid ajalehe trükkimineku ajaks polnud ta veel sinna kohale jõudnud.
Oetjen tuli Palupõhjast ära reedel ja ütles, et hommikul minnes polnud asi veel väga hull, kuid õhtul tulles oli teed juba neli-viissada meetri võrra rohkem vee all. “Meie looduskooli juures tegutsevatel ehitajatel õnnestus ka pühapäeva õhtul Palupõhjast ära tulla, kuidas ja kelle abiga, ma täpselt ei teagi,” tunnistas ta.
Palupõhjast pärit Elvi Narits pole viimasel ajal kodus käinud. Tema hinnangul pole sooteed kahekorruseliste bussidega turistide vedamiseks, sellepärast ei saa kohalikud elanikud nüüd poeski käia. Kui Narits uuris vallast võimalusi, et tee pehmematesse kohtadesse kruusa tuua, öeldud talle, et raha pole. Et suurvesi uhub Laeva jõe ümbrusest killustiku ära, jääb tee tema hinnangul pikaks ajaks väga pehmeks.
Robert Oetjeni kinnitusel pole bussidega praegu mingit liikumist.
Emajõe ääres Reku ja Palupõhja vahele jäävas Jõesaares elav Helgi Velja sai eelmisel reedel koju ATVga. Nüüd ei pääse naine kuhugi. Poeg on lubanud talle laupäeval külla tulla, kuidas see õnnestub, ei tea.
Jõesaare perenaise Helgi Velja sõnul suurveerekordit tänavu tõenäoliselt vähemasti Emajõe ääres ei tule. “2005. aasta jaanuaritormi aegne tase on küll käes, aga 1978. aasta sügisel oli kindlasti rohkem vett. Siis astusin trepist alla ja kohe oli vesi kummikusääre ülemise servani. Ka kartul jäi meil tookord vee alla,” rääkis ta.
Majja pole Jõesaares vesi veel tulnud. Küllap on maja nii kõrge koha peale ehitatud, et ümber sellegi on praegu veel pisut kuiva. Paadiga Helgi Velja majja sõitnud pole, küll aga on mootorpaat ühel sügisel maja nurga juures seisnud. Ka mesipuud pole seni veel vee alla jäänud, umbes 30 sentimeetrit on veel tõusmiseruumi.
Euroopa kosmoseagentuuri satelliidilt nimega Envisat saadud fotode ja Regio abiga pilti Eesti üleujutusaladest kaardistav Tartu Ülikooli ja Regio doktorant Kaupo Voormansik ütles teisipäeva õhtul Aktuaalses Kaameras, et tänavu on tegemist kindlasti viimase kümne aasta kõige suurema üleujutusega, aga mitte midagi katastroofilist ei ole. Voormansiku sõnul on
Emajõgi väga suurelt üle ujutatud, samuti on üle ujutatud mets Pedja ja Põltsamaa jõe ümbruses.
Matkarajad läbimatud
Suurvesi on muutnud ka kõik matkarajad nii RMK Tartu-Jõgeva puhkealal kui ka piirkonna kaitsealadel osaliselt läbimatuiks, mitmetel radadel võib ette tulla lõike, mis on raskesti läbitavad või lausa vee all.
RMK Ida-Eesti piirkonna juhataja Malle Oras märkis, et maad ja teed on Tartu-Jõgeva puhkealal veel vett täis ja kõikidel objektidel tuleb seda arvestada nii ligipääsu kui riietuse-varustuse osas.
Lisaks muutub olukord vastavalt ilmaoludele pidevalt. Üldse pole enne veetaseme alanemist asja Tartu lähedal Ilmatsalu kalatiikide juurest alguse saavale Linnutee matkarajale ja Kaiu järvede ääres asuva Tammeluha matkarajale.
RMK külastusjuht Eerika Purgel märkis, et Alam-Pedja looduskaitsealal on rajad ja lõkkekohad vee all. Kirna matkarada on läbimatu. Samuti ei pääse praegu Selli-Sillaotsa rajale, kuna Palupõhja viiv tee on üle ujutatud. Ka Põltsamaa ja Pede jõe äärsed laavud (Potaste, Rasti, Naela) on vee all.
Eerika Purgel lisas, et Endla looduskaitsealal on Männikjärve rappa minev rada paiguti vee all ning osaliselt läbimatu. Mustjõe äärne rajalõik on üle ujutatud, mistõttu Toomalt Endla järve äärde minna ei saa. Kärde alt minnes ei saa ka Endla järve piirkonna matkarajal liikuda, sest see jääb jällegi paiguti vee alla.
Purgeli sõnul on ka RMK Emajõe-Suursoo looduskeskuse juurest alguse saav Kantsi matkarada üle ujutatud. Samuti tuleb silmas pidada, et praegu on enamik loodusradade laudteid väga libedad ning nendel liikudes tuleb olla väga ettevaatlik. Paiguti tundub mõni laudtee osa täiesti vee alt väljas olevat, kuid see võib olla petlik. Vesi võib olla tee maapinnalt üles tõstnud. Kui lauale astuda, kaob see vee alla. Nii Malle Oras kui ka Eerika Purgel rõhutasid, et enne matkama minekut on soovitav praeguses olukorras, kus olud väga kiiresti muutuvad, küsida infot radade läbitavuse kohta kas neilt endilt või piirkonna loodusvahtidelt. Alam-Pedja looduskaitseala, Emajõe-Suursoo kaitseala ja Endla looduskaitseala kohta saab teavet loodusvahilt Viljar Purgelilt ning Tartu-Jõgeva puhkeala kohta loodusvahilt Monre Mäerannalt.
Suurvesi sulges matkarajad
*Tartu-Jõgeva piirkonna Tammeluha ja Linnutee matkarajale pole enne veetaseme alanemist asja
*Endla järve äärsetesse lõkkekohtadesse ei pääse Kärde alt ega ka Toomalt
*Kirna matkarada Alam-Pedja looduskaitsealal on üle ujutatud
*Selli-Sillaotsa matkarajale ei pääse
iii
HELVE LAASIK
