Tööle võib võtta 13-aastase alaealise, kuid selleks on vaja taotleda kohaliku tööinspektori luba ja lisaks on vaja ka lapsevanema nõusolekut. Vanema kui 14-aastase alaealise töölevõtmiseks ei ole vaja taotleda tööinspektori luba, kuid lapsevanema nõusolek on ikkagi vajalik. Nõusolek peab olema vormistatud kirjalikult.
13-14-aastastel ja 15-16-aastastel koolikohustuslikel on lubatud teha töid, mis on lihtsat laadi ega nõua suurt kehalist ja vaimset pingutust. Kergete tööde loetelu on kehtestatud valitsuse määrusega. Kindlasti ei tohi alaealist rakendada tööl, mis ületab alaealise kõlblust, tema kehalisi või vaimseid võimeid, sisaldab õnnetuseohte, mille puhul võib eeldada, et alaealine ei suuda neid õigel ajal märgata. Samuti ei tohi töötamine takistada alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist.
Alaealise tööpäev on lühem kui täiskasvanu oma. 13-14 aastased tohivad päevas töötada kuni neli, 15-aastased kuni kuus ning 16-17 aastased kuni seitse tundi. Kui alaealine on koolikohustuslik, ei tohi töötamine segada tema õppimist, tööd võib ta teha koolivaheaegadel või nädalavahetustel. 16-17- aastaste alaealiste tööpäev võib graafikujärgse töö puhul olla ka tund aega pikem (8tundi), kuid nädalas võivad nad kokku töötada kuni 35 tundi.
Alaealine peab saama vähemalt täistööaja eest kehtestatud miinimumpalka, mis on hetkel 2480 krooni kuus. Tunnitasu arvutatakse alaealisele keskmise kuupalga alusel. Alaealise jaoks on täistööajaks aeg, mis seaduse järgi on tema maksimaalseks lubatud tööajaks.
Alaealist ei rakendata tööle öisel ajal, õhtusel ajal võib alaealine erandkorras töötada, näiteks kui ta teeb loomingulist tööd, kuid ligal juhul ei tohi see kahjustada alaealise kõlblust. Õhtusel ajal tehtava töö eest tuleb maksta vähemalt 10 protsenti kõrgemat töötasu.
Alaealisele ei tohi rakendada katseaega, samuti on mitmeid piiranguid tema töölt vabastamisel. Töölepingu võib lõpetada koondamise ja mittevastavusega ametikohale vaid tööinspektori nõusolekul. Alaealist ei tohi rakendada tööle puhkepäevadel ega lubada teha tal ületunnitööd. Samuti ei ole lubatud töölähetused. Ka ei saa sõlmida materiaalse vastutuse lepingut ega nõuda temalt näiteks puudujääkide kinnimaksmist kaubandusettevõttest. Seadusest tulenevalt ei või alaealine müüa ka alkoholi- ja tubakatooteid ega olla kasiinos diileriks.
Töötajaga peab sõlmima lepingu, olgu siis tegemist alaealise või täiskasvanuga. Leping tuleb sõlmida vähemalt nädala jooksul alates tööle asumisest, kuid lepingus peab sisalduma ikkagi tööle asumise kuupäev. Kuni kaks nädalat võib töötada suulise lepingu alusel, kuid ettevõttes peab alaealise (ja ka teise töötaja) tööle võtmine kajastuma kirjalikult ettevõtte dokumentides.
Alaealine võib erinevalt täiskasvanust võtta puhkuse välja endale sobival ajal ning see on ka tavalisest pikem ? vähemalt 35 kalendripäeva aastas. Samuti on tal esimesel tööaastal õigus saada puhkust täies ulatuses, sõltumata töötatud ajast. Ka tuleb anda puhkust igal tööaastal täies ulatuses, seega peab puhkus täielikult mahtuma jooksva tööaasta piiridesse. Ka selle osaline ülekandmine järgmisele tööaastale ei ole lubatud. Nagu täiskasvanu, tuleb ka pidevalt töötav alaealine jaanuaris puhkusegraafikusse lülitada.
Kui alaealine asub lepinguga ja pikemaks ajaks tööle, peab olema tal läbitud ka arstlik kontroll.
Töölepingus peavad kindlasti olema märgitud poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, samuti elu- või asukoht), töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg, tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus, ameti või kutse nimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus, töö tegemise koht või piirkond, palgatingimused, tööaja norm, töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks. Samuti lepingu lõpetamise puhul sellest etteteatamise aeg või tähtaja määramise alused.
EVA KLAAS
