Pedagoogiharidusega Miina Meriste (25) on Jõgeva Maavalitsuse lastekaitse peaspetsialistina töötanud pisut alla poole aasta. Tema ülesannete hulka kuuluvad lastekaitse- ja noorsootöö, samuti alaealiste komisjoni töö korraldamine. Seda viimast on Meriste lühikese aja jooksul enda sõnul kõige enam hingega võtnud.
Tegevus alaealiste komisjonis on Meriste sõnul kõige huvitavam osa tema tööst. “Huvitav pole küll päris see õige sõna,? ütles ta. “Kuid neid noori, kes lõpuks selle komisjoni ette tulevad, on ikka kurb vaadata.? Siia satutakse erinevate probleemide tulemusena. Taotluse esitab kas politsei, prokuratuur, kool või kohalik omavalitsus. Sagedasemad on mitmesugused õigusrikkumised, eeskätt vargus, koolikohustuse mittetäitmine, alkoholi tarbimine, suitsetamine, kehaline väärkohtlemine (seda viimast on siiski vähem kui eelnimetatuid). Narkomaaniat pole Meriste sõnul Jõgevamaal alaealiste hulgas seni ette tulnud.
Alaealiste komisjoni ette tuleb noor koos vanema või eestkostjaga, samuti kutsutakse sinna ka kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialist.
“Sagedamini on need noored probleemsematest peredest, kuid muidugi tuleb ette ka erandeid, sest ikka võib juhtuda, et mõni noor inimene jääb lihtsalt ühekordse lollusega vahele,? rääkis Meriste.
On aga niisuguseidki noori, kes jõuavad komisjoni ette aasta jooksul kolm korda ja kellele see üldse muret ei tee. korda. “Tihti jäetakse siis täitmata ka meie antud korraldused,? tunnistas lastekaitse peaspetsialist.
Aidata, mitte karistada
Kuigi alaealiste komisjoni eesmärk on probleemseid noori aidata, mitte karistada, on tulnud ette ka karistusi, millest kõige karmim on erikooli saatmine. Miina Meriste lühikeste töökogemuse jooksul on poisse Puiatusse saadetud, tüdrukutega on probleeme vähem olnud ja seetõttu ei tea ta öelda, kas Kaagveres vabu kohti ikka jätkub.
Oma senise töö tulemusi ei taha Meriste nii ruttu veel hinnata. “On olnud juhtumeid, kus asi on õnnestunud. Meie otsuses on kirjas, et noored võiksid mulle nädala jooksul kirjutada, kuidas neil on läinud. Neid kirju õnneks tuleb, sageli on need positiivsed ja toredad. Ei tea ju, kas see kõik ka tõsi on, mis nad kirjutavad, aga juba see on positiivne, et nad ise kirjutavad,? arutleb ta.
“Kui kodudes oleksid sotsiaalsed tingimused paremad, siis oleks ka probleeme palju vähem,? arvas Meriste. Alaealiste komisjoni pädevuses on muu hulgas ka sellised mõjutusvahendid nagu spetsialisti juurde saatmine.
“Psühholoogid ja psühhiaatrid, kes tegutsevad nõustamiskeskuses, on mõjutusvahendite järjekorras populaarsuselt teisel kohal. Seda võimalust kasutatakse pärast hoiatust, mis on esmane mõjutusvahend,? rääkis Meriste. Tema sõnul on oluline, et noor inimene ise mõistaks: see pole karistus, vaid abi.
“Me ei aruta oma komisjonis mitte süütegu, vaid selle tausta ja seda, kuhu neid noori inimesi suunata. Nõustamiskeskuses on loomulikult ka järjekorrad, aga kui on väga pakiline probleem, siis saab ka kohe jutule,? kinnitas ta.
Meie kõigi vastutus
Jõgevamaa alaealiste komisjoni esimees Jüri Ginter (52), kes on kõnealust komisjoni juhtinud 1999. aastast ja Jõgeva Maavalitsuse vanemjuristina kureerinud maakonna alaealiste komisjoni selle loomisest saadik, ütles Vooremaale, et üks paljudest motiividest, mis paneb teda tegutsema, on ka soov, et tema enda ja ka teistest tavalistest peredest pärit lapsed ei peaks kannatama nn probleemsetest peredest pärit laste pärast ja sattuma nende rünnakute alla.
Juristina rõhutas Ginter eelkõige vajadust õiguslikke asju paremini reguleerida, et tekiks praegusest rohkem mõjutusvahendeid, millega perekonna suhtumist muuta.
“Nii mõnigi kord saadetakse alaealine õigusrikkuja komisjoni sellepärast, et kool ja vald või linn tahavad temast vabaneda. Kõige masendavam ongi olukord siis, kui alaealine tunnetab, et nii vanemad kui ka kool soovivad temast lahti saada. Kuna alaealiste komisjonil pole oma koole, sotsiaaltöötajaid ega teisi spetsialiste, ei saa komisjon koolilt, vallalt või linnalt nende tööd üle võtta,? rääkis Ginter.
Komisjoni esimehe sõnul on komisjoni ülesanne püüda leida igal konkreetsel juhul inimene, kes pole veel noorde inimesse usku kaotanud, et siis koos temaga edasist tegevust kavandada.
Põhjused ja tagajärjed
“See ei ole meie maakonna probleem, see on üle-eestiline ja ülemaailmne probleem, et osad pered ja vanemad ei tule oma ülesannetega toime. Palju on ka üksikvanemaid. Kuidas aga seda kõrvalt märgata ja millal on õige aeg sekkuda?? küsis Ginter.
Tema sõnul on see üleilmne hoiak, et ühiskond ei tohi sekkuda, et laste kasvatamine on inimõigus. Just seetõttu jääb sekkumine sageli hiljaks ja eelkõige sellepärast ollakse pahatihti sunnitud õigete põhjuste asemel hoopis tagajärgedega tegelema.
Mujal maailmas kasutavad lapsevanemad Ginteri sõnul palju enam võimalust läbida kursusi, kus õpetatakse, kuidas alaealist õigesti kohelda. Tema arvates tuleks ka Eestis senisest enam lapsevanemaid vastavale koolitusele saata.
Ginteri kinnitusel on Jõgeva maakond teistest maakondadest parem mitmes valdkonnas: enamuses valdades ja linnades on tööl lastekaitsetöötajad, kes teevad oma tööd südamega; mitmes vallas on moodustatud hoolekandekomisjonid kohaliku võrgustiku arendamiseks. Igal aastal on töös kümneid projekte alaealiste kuritegevuse ennetamiseks; toimub iga-aastane maakondlik konverents; tänu koostööle politsei ja lastekaitsetöötajatega saadetakse alaealiste komisjonile vaid keerulisemad juhtumid.
“Me saame nendesse süveneda rohkem kui teised komisjonid, saame rohkem pöörata tähelepanu sellele, mis saab alaealisest pärast komisjoni istungit,? ütles Ginter.
JAANIKA KRESSA
