Jõgevamaa kogukonnateenuseid uurinud Liia Lust tunnistas, et küsitletud ühendustest enamik ei tegele teenuste osutamisega, mis tooks neile ka sissetulekut. 26 küsitletud ühendusest tegeleb kogukonnateenuste pakkumisega aktiivselt seitse. 11 ühendusel on olemas ruumid, mille baasil teenuseid arendada ja aktiivsemalt turundusega tegeledes, ühendusele tulu teenida. Üheksal ühendusel on olemas vahendeid, mida oleks võimalik aktiivsemalt välja rentida ja teenima panna.
Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse esimees Liia Lust tegi koostöös Tartu ülikooli õppejõu Garri Raagmaaga uuringu Jõgevamaa kogukonnateenustest. Projekti viis ellu Jõgevamaa Kodukandi Ühendus, rahastas Jõgevamaa Koostöökoda. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade maaakonnas pakutavatest kogukonnateenustest.
Teenuste soovitusliku ärimudeli väljatöötamine käib, projektis oli see plaanitud kattetulu meetodil. “Põllumajanduses saab seda rakendada, kogukonnateenuste puhul ei tule midagi välja, sest spetsiifika on erinev, tulude struktuuri ja liigendatuse mõistes ei ole võimalik sama mudelit rakendada,” nentis Lust.
Majandusaasta aruandeid kõikidel pole
Eelmisel Euroopa Liidu finantsperioodil on ka Jõgevamaal loodud palju erinevate nimetustega kogukondlikke keskusi, külamaju. Algselt loodigi nad sellepärast, et ajaloolised hooned korda teha. Et neid hooneid majandada suudetaks, on igapäevaelu sundinud teenuseid pakkuma.
“Uuringut tehes oli põhimõte, et igast Jõgevamaa Koostöökoja Leader-tegevusgrupi piirkonda kuuluvast omavalitsusest oleks vähemalt üks intervjueeritav. Katmata jäi praegu Mustvee linn. Kohal käies õnnestus kokku kutsuda aktiiv, et küsimused koos läbi arutada ja vastused saada,” tõdes Lust.
Liia Lust analüüsis veel lisaks läbi kuueteistkümne ühenduse majandusaasta aruanded. Selgus kurb tõsiasi, et paljudel ühendustel on majandusaasta aruanded esitamata üks või kaks aastat, mõnesid ühendusi ähvardab äriregistrist kustutamise oht, mõned on juba kustutatud, mõned esitavad majandusaasta aruandeid hilinenult. “Pilt oli kurvavõitu, 26le sai juurde 16 läbianalüüsitut. Uuel rahastusperioodil Leaderi rakendamisel võetakse aluseks EMTAK-koodid (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK 2008 järgi) põhitegevuse määratlemiseks, siis sai ühenduste aastaaruannetest teada, missugused on nende põhilised tegevusalad.”
Koostaja tõdes, et äriühingud määratlevad põhilise tegevusvaldkonna kõige suurema müügitulu järgi. MTÜd määratlevad selle järgi, mida nad peavad põhitegevuseks, mitte selle järgi, kust neil sissetulek tuleb. Ka majandusaasta aruandes MTÜd lisades müügitulu ei klassifitseeri, seda teevad üksikud.
Teenuseid pakuvad enamasti vabatahtlikud
Praegu on tegutsemas palju 10-15-aastasi ühendusi. Vahepeal oli aeg, kus neid eriti ei asutatud, kuid aastatel 2011-2013 tuli neid taas juurde. Analüüsides vorme, on selgunud, et Saare vallas on kaks sihtasutust, sest vald on vaba aja tegevused delegeerinud neile. 2-10-liikmelisi MTÜsid on kuus, kuid uuringu koostaja hinnangul ei saa kaheliikmeline olla ükski kogukondlik selts. (Seadusest tulenevalt saab vähemalt kaks liiget asutada MTÜ – toim.). Tegelikult peaks kogukondlikel MTÜdel asutajaid ikkagi rohkem olema. Uuringus osalenud seltsidel on kokku liikmeid 542. Kõige enam oli kuni 20- liikmelisi seltse – 58 protsenti. 91 protsendil uuringus osalenud ühendustest on eraisikuist liikmed, ühel seltsil on ka juriidilisest isikust liikmeid (Kassinurme Naisselts).
Küsitletud ühendustel olid osutatavad teenused suunatud 80 külale ja neis elas käesoleva aasta 1. veebruari seisuga 7333 inimest.
Probleemseks peab Lust sedagi, et 18 ühenduses pole palgalist töötajat, kõike tehakse vabatahtlikkuse alusel. “Algul võib teenust pakkuda ka entusiasmist, kuid teenuse pakkumise osas pole organisatsioon jätkusuutlik, kui seal kõik vabatahtlikkuse korras käib. Lihtsalt muu töö kõrvalt tehes hakkab kvaliteet lonkama.”
Aktiivsete vabatahtlike arv on keskmiselt neli kuni kuus seltsi või juhatuse liiget.Üks palgaline tööline oli neljal ühendusel, kaks palgalist töötajat ühel ühingul viis ja kuus töötajat oli sihtasutusel Kalevipoja Koda ja sihtasutusel Saare Valla Aktiviseerimiskeskus.
Eelmisel rahastusperioodil tehtud investeeringuid uurides selgus, et uuringus osalenud ühendused said Leader-meetmest toetust kokku 555 225 eurot. Investeeriti kogukonna hoonetesse, mänguväljakute ja spordiväljakute rajamiseks, kogukonnateenuste osutamiseks vajalike vahendite soetamiseks. MAK meetmest 3.2 saadi kokku investeerimistoetust 1 374 287 eurot. 2013 aastal sai kohalikust omavalitsusest tegevustoetust küsitletud ühendustest 13. Toetuste suurus oli vahemikus 150 kuni 59 402 eurot (Saare valla aktiviseerimiskeskus). Saare vallas on kultuuri ja vaba aja sisustamise ning spordiga seotud tegevus antud lepingu alusel üle kahele sihtasutusele. Põltsamaa vallas on teenuste osutamine delegeeritud külaseltsidele ja eelarves on igal seltsil tegevustoetuseks vahendid. Seltside ja Põltsamaa valla vahel on sõlmitud teenuste osutamise lepingud. Torma vallas on hooned antud seltsidele kasutamiseks, halduskulud kaetakse valla eelarvest. Ruumide rentimise korral laekuvad renditasud vallale.
Liikmemakse ei ole kogunud küsitletud ühingutest kümme seltsi (kaks sihtasutust ja seltsing välja arvatud). Küsitletud ühingutel on kokku 542 liiget ja liikmemaksu koguti kokku 1502 eurot, mis teeb 2,77 eurot liikme kohta.
Omavalitsused maksavad omaosaluse
2012. aastal oli teenustest saadavat tulu 15 uuringus osalenud ühendusel 25st. Müügitulu jäi vahemikku 66 eurost (Võisiku KS) kuni 14811 euroni (sihtasutus Kalevipoja Koda). Kokku saadi teenustest tulu 58 739 eurot. 2013. majandusaastal saadi ühenduste peale kokku teenustest tulu 72 201 eurot, mis on 22,9 protsenti rohkem kui 2012. aastal.
Turundus ja teave vahendite osas on puudulik. Ühendustel puuduvad koduleheküljed. Küsitluses osalenutest on interneti kodulehekülg või Facebooki’s konto 15 ühendusel.
Napib oskusi ja teadmisi majandus- ja eelarveküsimustes. Teenuste äriplaani koostamisel vajatakse välist abi. Kahel ühendusel on koostatud kogukonnateenuste äriplaan, need on Kamari Haridusselts ja Maarja-Magdaleena Maarahva Selts. Lisaks koostas pärast intervjuud kogukonnaköögi teenuste arendamiseks äriplaani Vaiatu Küla Selts.
Enamik kohalikest omavalitsustest toetab ühenduste projektide omaosalust. Võttes aluseks omavalitsuste kodulehed, saadi ülevaade ühenduste toetamise korra olemasolust ning sellestki, kuidas on kohalike omavalitsuste kodulehtedel kolmanda sektori tegevust kajastatud.
Enamik ühendusi tegeleb piirkondlike kultuurisündmuste korraldamisega, alles seejärel tulevad ruumide rent, huviringide töö, heakorrateenus, kangastelgede kasutamise võimalus, samuti lumekoristusteenus, muuseumid.
Oma kogukonnast väljaspoole pakutakse peamiselt kultuuriürituste korraldamise teenust, ruumide renti, vahendite renti, külaturismi. Viimane tähendab, et võetakse vastu rühmi, tutvustatakse piirkondi. Samuti antakse kasutada kogukonnale soetatud masinaid ja seadmeid.
Sama metoodika järgi viidi uuring läbi ka Võrumaal. Teada on, et ilmnesid enam -vähem samad probleemid nagu Jõgevamaalgi. Projekti raames valmib nendest kogukondadest, kust teenuste kohta intervjuud tehti, ka voldik.
Valmivad ka selgitused
*Et mittetulundusühingutel oleks lihtsam tegevusalasid määratleda, valmib uuringu juurde detsembri lõpuks ka juhend, milliseid EMTAK-koode (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK 2008 järgi) oma tegevuse määratlemiseks kasutada.
*Garri Raagma koostatud tabeli peab veel üle vaatama ning täpsustama ja siis saab selle koos uuringuga Jõgevamaa Koostöökoja kodulehele välja panna.
Mis on sotsiaalne ettevõtlus, mis kogukonnateenus
*Sotsiaalne ettevõtlus on kaupade ja teenuste müük, mille eesmärk pole mitte kasumi teenimine ise, vaid loodud lisaväärtuse rakendamine ühiskondliku hüve teenistusse.
*Kogukonnateenus on kogukonna liikmetelt teistele kogukonna liikmetele pakutav teenus, mis lähtub vajadustest. Kogukonnateenuse eesmärk ei ole kasumi teenimine, kuid tasu võtmine teenusekulude katmiseks on põhjendatud.
*Kogukonnateenus on heategevuslik teenus või tegevus, mida pakutakse üksikisiku või grupi isikute poolt avalikkuse või ühiskonna heaks.
*Kogukonnateenus on kellegi teostatav tegevus, mis tuleb kasuks tema kogukonnale
Ernst & Young 2012 defineerib kogukonnateenuse mõiste
*Teenuse pakkumine kogukonnale kogukonnaliikmete poolt, ühistegevus kohalike vajaduste rahuldamiseks. Kohaliku arengu ja elukvaliteedi parandamine.
Uuringusse kaasati
*Põltsamaa vald 4 ühenduses: Kamari HS, Lustivere KS, Adavere MS, Võisiku -Kundrussaare KS EWA
*Pajusi vald 3: Pajusi KS, MTÜ Vägari, Tapiku küla seltsing
*Puurmani vald 1: Härjanurme Maarahvaselts
*Jõgeva vald 4: Kassinurme KS, Kassinurme Naisselts, Vaimastvere Külaselts, MTÜ Vaimastvere Rahvamaja
*Palamuse vald 2: MTÜ SOKUTURI, Kaarepere Külaselts
*Torma vald 4: Sadala Külade Selts, Vaiatu KS, Võtikvere KS, MTÜ Torma Kultuur
*Saare vald 4: SA Saare valla kultuuri-ja turismikeskus KALEVIPOJA KODA, SA Saare valla Aktviseerimis- keskus, Kääpa Ühistegevuseselts, Sirguvere Külaselts
*Tabivere vald 2: MTÜ Juula Küla Heaks, Maarja-Magdaleena Maarahva Selts
*Pala vald 1: Assikvere Haridusselts
*Kasepää vald: Omedu Külaselts
Ühenduste vajadused MAK 2014-2020 planeeritavate investeeringute osas
*Pooleli olevate hoonete osas 625 000 eurot:
Kääpa külakoda, Lustivere kultuurimaja, Kamari seltsimaja küttesüsteem, Sadala rahvamaja, Vaiatu rahvamaja, Saare rahvamaja, Võisiku külamaja ja Assikvere seltsimaja.
*Uued hoonete renoveerimise investeeringud mahus 1 400 000 eurot
Adavere mõisamaja, Vaimastvere rahvamaja, Voore kaitseliitlaste maja, Torma rahvamaja
*Teenuste osutamiseks vahenditesse on investeeringute vajadus küsitluse põhjal hinnanguliselt 305 000 eurot.
Peamiste objektidena toodi välja järgmised vahendid. Välitoitlustusvahendid, köögisisustus, murutraktor, lumefrees, välilava, telgid, välimööbel, väikeautode haagis, mahlapress ja purustaja, mööbel, piljard ja erinevad mängulauad, lehepuhur, mullafrees, väli trenažöörid, helitehnika, arvuti, tikkimismasin, puulõhkuja.
*Uute planeeritavate teenustena mainiti vajadust järgmiste teenuste järele, mille osutamist ühendused kaaluvad.
Lastehoiud kultuurisündmuste ajal, taaskasutus, supiköök, iluteenused ja massaaž, saun, majutus, lastelaagrite korraldamine, aiamaade harimine, puulõhkumine,
õunapurusti ja mahlapressi kasutamine, transport ühisüritustele.
Allikas: Jõgevamaa kogukondade poolt pakutavate kogukonnateenuste uuring 2014
i
HELVE LAASIK
