|
|
Neljapäeval Jõgeva kultuurikeskuses peetud VII Jõgevamaa konverentsil “Aktiivne vananemine ja põlvkondade solidaarsus” osales väärikas eas inimesi mitmetest Jõgevamaa omavalitsustest. |
Peagi kaheksakümneseks saav Pajusi valla pensionäride eestvedaja Erich Valksaar oli tänavusel Kalevipoja uisumaratonil vanim osaleja. Konverentsilt sai mees enda kinnitusel rohkesti uusi teadmisi ja energiat jätkuvaks aktiivseks eluhoiakuks.
Konverentsi ettekannetes analüüsiti demograafilist olukorda ühiskonnas, eakatele jagati ka nõuandeid igapäevaeluga toimetulekuks ja mõtteerksuse ja tegususe säilitamiseks.
Tartu Ülikooli Kliinikumi südamearst ja geriaater Kai Saks lükkas konverentsil ümber väljakujunenud stereotüübid, et üle viiekümneaastasel inimesel hakkab mööda saama aktiivsem periood ametialal ja ühiskonnaelus, kuue-seitsmekümneselt tuleks tagasi tõmbuda ja kaheksakümneselt piltlikult öeldes voodile istuma jääda.
“Vanemas eas võib haigus ägeneda või raskemini ravitav olla. Iseenesest pole aga vanadus haiguse põhjustajaks. Näiteks on vale arvata, et kui inimene on eakas, peabki tal üks või teine koht valutama. Ka dementsust ei kutsu esile pikaealisus, vaid selleks on ikka meditsiinilised põhjused,” kinnitas Kai Saks.
Palgavahe mõjutab pensionegi
Euroopa Liidu Parlamendi liige Kristiina Ojuland rääkis, et paralleelselt inimkonna vananemisega on euroliidu riikides suurenenud ka vanemas eas töötavate inimeste arv. “65-69- aastastest töötab tänapäeval naistest 7, 4 ja meestest 13, 2 protsenti. Need arvud pole väga suured, aga küllap kasvavad veelgi, kui paljudes riikides tõuseb pensioniiga.” Ojulandi sõnul prognoosisid teadlased Euroopa Liidus 2006. aastal 65-aastastele meestele jätkuvaks eluea pikkuseks 17,2 ja naistele 20,7 aastat.
“Muret põhjustab see, et 25 protsenti üle kuuekümne viie aastastest naistest on jäänud oma elatustasemelt allapoole keskmist ja seisavad silmitsi vaesuseprobleemidega. See tuleneb sellest, et vanades Euroopa Liidu riikides on olnud palgalõhe naiste ja meeste töötasude vahel. Madal palk toob aga kaasa ka madalama pensioni.
Praegu on tekkinud vajadus töötada Euroopa Liidus välja ühtsed põhimõtted, mis võimaldavad ühiselt vastu minna tervishoius, pensionikindlustuses või muus eakaid puudutavas valdkonnas tekkinud probleemidele. Idee kohaselt peaksid liikmesriigid hakkama sellel alal üksteist toetama ning vastastikku kogemusi jagama. See võimaldab paremaid praktikaid rakendada erinevates maades,” lisas ta.
Vanaisa ja lapselaps
Konverentsil olid kõneaineks ka vastastikune koostöö mitme põlvkonna vahel. Viimasest kõneles Eesti Pensionäride Ühenduse Liidu juhatuse esimees Andres Ergma.</span>
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev kõneles oma ühistest ettevõtmistest pojapoeg Kareliga.
Selgus, et vanaisa Viktor on viieaastasele lapselapsele selgeks õpetanud mitmed meistritööd ja näiteks täiskasvanu juuresolekul käsitleb Karel juba üsna osavalt akutrelli.
“Arvutite alal teab lapselaps aga mõndagi nippi, mis mullegi veel tuttavad pole,” lisas ta.
Konverentsi moderaator Vahur Kukk tuletas meelde Jõgeva Sordiaretuse Instituudi kauaaegse direktori, akadeemik Hans Küütsi ütlust, et kui ühes asutuses töötavad vaid noored, on see komöödia, ning kui üksnes vanad, siis tragöödia. Erinevate põlvkondade esindajate koostöös sünnib aga sümfoonia.
Murelikumas toonis tõdeti, et nooremate ja keskmise põlvkonna inimeste välisriikidesse elama ja tööle asumisest põhjustatud rahvaarvu vähenemine Eestis nõrgendab ka erinevate põlvkondade koostööd ja põhjustab muidki tagasilööke.
“Noorema põlvkonna inimeste järjest suurenev väljaränne on terav valuküsimus nii Jõgevamaale kui ka kogu Eestile. Selle peatamiseks tuleb ühiskonnaelus midagi tõsist
ja konkreetset ette võtta. Võõrkeelte õppimine on igati vajalik, kuid see ei tohiks teenida vaid eesmärki sünnimaalt äraminekus,” rääkis Mai Treial.
“Teadlane Ene Tiit on öelnud, et rahvaarvu vähenemine teatud piirini paneb ohtu rahvusliku identiteedi ja rahvuskultuuri,” ütles statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski.
Huvitavaid ja tervislikke ajaviitmisvõimalusi tutvustasid Nõmme Vanameeste Klubi liikmed. “Meie kandiski leidub toredat ajaviidet. Näiteks käime kord kuus Asta Paeveeri juhendamisel laulmas,” lausus konverentsil osalenud Laine Pärn Vaimastverest.
“Töö põllutöölisena ja naistraktoristina on tervisele omajagu liiga teinud. Nii oli igati kasulik kuulata ka tohtri nõuandeid,” lisas ta.
Hooldus asjatundjate pärusmaaks
Konverentsil käsitleti ka nende eakate inimeste hooldamist, kellel endaga raske või võimatu iseseisvalt toime tulla. “Varem pidi inimene olema kodus lähedaste keskel. Viimasel ajal levib aga arusaam, et niisuguse patsiendi koht on haiglas, kus hoolitsejateks ja ravijateks professionaalid,” ütles SA Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdder.
MTÜ Lustivere hooldekodu juhataja Hille Uus nentis, et hooldekodusse elama asumine kui keskkonnavahetus on mõnigi kord tugevdanud hammasrataste vahele jäänud inimese lugupidamist enda vastu ja optimistlikku ellusuhtumist.
Paljud konverentsil osalejad külastasid ka Europe Direct Jõgeva teabekeskuse infoboksi, kus Astrid Paulus mitmekülgset teavet ja trükiseid jagas. “Võtsin siit kaasa huvitavat kirjandust, mida tutvustan ka oma sõpradele ja tuttavatele,” lausus Helvi Puusepp.
Konverentsi aktiivsest vananemisest ja põlvkondade solidaarsusest korraldasid Jõgeva maavalitsus, Europe Direct Jõgeva teabekeskus, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit, Jõgevamaa
Pensionäride Ühendus ja mitmed teised asutused ja organisatsioonid.
i
JAAN LUKAS
