Mudajõgi on ainus Saadjärvest väljuv jõgi, mis suubub Amme jõkke. “Nõukogude perioodi alguses on Mudajõge kord juba puhastatud. Tänaseks on aga vana jõesäng täiesti kinni kasvanud ning vajaks taas puhastamist, mistõttu Äksi Puhkemajal on plaan see töö ette võtta, ” ütles turismifirma juhatuse liige Kalev Raudsepp.
“Pean plaanitsetava töö kõige olulisemaks tulemuseks seda, et kui vana jõesängi puhtaks saame, suureneb kalade kudemisala, ” märkis ta.
“Jõgevamaa Keskkonnateenistus tunnustab Kalev Raudsepa initsiatiivi Mudajõe puhastamisel. Veekaitse seisukohalt on selline tegevus igati tervitatav. Euroopa Liidu vee raamdirektiivi kohaselt peavad kõik liikmesriigid saavutama aastaks 2015 nii veekogude kui ka põhjavee hea seisundi. Peipsi veemajanduskava koostanud ekspertide hinnangul on Saadjärv praegu väga heas seisundis ning vajalik on sellist olukorda ka tulevikus säilitada,” kommenteeris Jõgevamaa Keskkonnateenistuse juhataja Rainis Uiga.
Kalev Raudsepa arvates kulub Mudajõe süvendamiseks 300 000 kui 400 000 krooni. “Ekspertide hinnangul peaks veekogude tervendamine ? puhastamine mudast ja taimestikust, ujumiskohtade korrastamine, biomanipulatsioonid ? toimuma projektipõhiselt. Sellised meetmed on väga kallid, mistõttu nende rakendamise eelduseks on kohalik initsiatiiv ja oluline omafinantseering. Ennekõike tuleb tervendamine kõne alla veekogudes, mille seisundi parandamise vastu on suur avalik huvi. Veekogude tervendamiseks on võimalik taotleda raha näiteks SA Keskkonnainvesteeringute Keskus veekaitse programmist,” rääkis Rainis Uiga.
Kunagise villaveski õigusjärgne omanik Sulev Pihlak plaanitseb aga ehitada Äksi hüdroelektrijaama. “Vana veskipaisu säilimine teenib kahtlemata ka looduskaitse huve, sest paisu allalaskmine mõjutaks Saadjärve veetaset ja ökoloogilist seisundit. Samas on Mudajõe hüdroenergeetiline potentsiaal vähese veehulga ja voolukiiruse tõttu väike ning hüdroenergia tootmine puhtalt ettevõtte äririsk,” arvas plaanist Rainis Uiga.
JAAN LUKAS
