Töövõimetuse hüvitise suuruse arvestamise aluseks on eelneva kalendriaasta ühe kalendripäeva tulu, n 2005. aastal 2004. aasta tulu. Andmed eelmise kalendriaasta tulu kohta saab haigekassa maksu- ja tolliametist.
Töövõimetuslehe alusel makstavalt hüvitise kogusummalt peetakse kinni tulumaks.
Ajutise töövõimetuse hüvitise liigid on haigus-, hooldus-, sünnitus- ja lapsendamishüvitis.
Haigushüvitist makstakse kindlustatule 80 protsenti alates haigestumise teisest päevast.
Kindlustatul on õigus saada haigushüvitist kokku kuni 250 kalendripäeva kalendriaastas.
Üle 65-aastasel töötaval inimesel on õigus saada haigushüvitist kalendriaastas kokku kuni 90 kalendripäeva. Ühe haiguse või vigastuse korral võib saada hüvitist järjest kuni 60 kalendripäeva.
Töövõimetuspensioni saaval töötaval inimesel, kes on haiguslehel haiguse või vigastuse tõttu, mille pärast määrati talle töövõimetuspension, on õigus saada haigushüvitist kalendriaastas kokku kuni 90 kalendripäeva, ühe haiguse korral järjest kuni 60 kalendripäeva.
Sünnitusleht hüvitatakse 100 protsenti alates lehe esimesest päevast.
Naisel on õigus jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele, kui arsti määratud eeldatava sünnitamise kuupäevani on jäänud 70 päeva (30. nädalal).
Kui naine jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 päeva enne eeldatavat sünnitamiskuupäeva, siis on tal õigus saada sünnitushüvitist 140 päeva. Mitmike sünni või tüsistusega sünnituse korral saab hüvitist 154 kalendripäeva .
Hooldushüvitist makstakse kindlustatud isikule hoolduslehe esimesest päevast alates.
Alla 12-aastase lapse kodus hooldamisel makstakse hüvitist 100 protsenti kuni 14 päeva ja haiglas põetamise korral 80 protsenti.
Haige perekonnaliikme kodus põetamise või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral makstakse hüvitist kuni 7 päeva 80 protsenti.
Alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi, on hooldajal õigus saada hoolduslehe alusel hüvitist kuni 10 päeva ja hüvitise suurus on 80 protsenti kalendripäeva keskmisest tulust.
Lapsendamishüvitist makstakse kindlustatule lapsendamislehe esimesest päevast alates.
Lapsendamishüvitist makstakse alla 10-aastase lapse ühele lapsendajale 100 protsenti.
Täpsemad arvutamisreeglid ja näited leiab haigekassa koduleheküljelt www.haigekassa.ee
Töövõimetuslehe peab haigekassale esitama hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul. Selle hilisema esitamise korral keeldub haigekassa hüvitise maksmisest.
Tööandja peab töövõimetuslehe ning teised hüvitise määramiseks vajalikud dokumendid esitama haigekassale 7 kalendripäeva jooksul alates päevast, mil ta inimeselt töövõimetuslehe sai. Töövõimetuslehe koos vajalike lisadega võib haigekassale saata ka posti teel.
Hüvitis makstakse välja hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud dokumentide laekumisest haigekassasse.
Ajutise töövõimetuse hüvitis makstakse välja hüvitise saaja arveldusarvele.
Juhul, kui hüvitise taotlejal puudub isiklik arveldusarve, on võimalik hüvitis kanda ka teise isiku arveldusarvele. Selleks peab hüvitise taotleja isiklikult täitma vormikohase avalduse talle lähimas haigekassa klienditeenindusbüroos.
Haigekassasse laekunud töövõimetuslehe seisu ja väljamaksmisele kuuluvaid summasid saab jälgida isiklikus internetipangas, valides e-teenuste alt pealkirja haigekassa.
Infot saab ka kliendiinfo telefonilt 16363.
Anu Valli, EHK Tartu osakonna
Klienditeeninduse büroo juhataja
