Ajujahi konkursile esitatud idee kergendab saemeeste tööd

Tabivere vallas elav Tarmo Mikko saatis Ajujahi konkursile idee võsasae traksikotist, mis lihtsustab oluliselt kõikide valgustusraiega tegelevate saemeeste tööd.


Võsasae traksikoti idee on Tarmo Mikkol meeles mõlkunud juba aastaid. Vajadus selle järele tekkis tal ennekõike oma töö käigus. Nimelt tegeleb Tarmo metsandusega, väga palju on vaja teha valgustusraiet. Seetõttu tuleb tal tihti ette olukordi, kus töö käigus peab võsasae tankimiseks, ketta teritamiseks või joogipausiks metsas pikki vahemaid edasi-tagasi kõndima. Eriti raskeks muudab liikumise see, et  metsaalune on lõigatud võsarisu täis.

Et mitte aega raisata, tuleks valgustusraie teostamiseks vajalikud vahendid, nagu kütus, joogivesi, saevõti ja teritusviil, enesega kaasa vedada. Paraku on käe otsas tassimine sellise töö puhul võimatu ning vastavat vutlarit, kuhu vajalikud vahendid mahutada, pole meie kaubandusvõrgust saada. Seetõttu otsustaski Tarmo Mikko leiutada ise vastavate taskutega võsasae traksid, millega metsas võimalikult mugav töötada oleks.

Selleks, et vajalikud asjad metsatööle ühes võtta, meisterdas Tarmo viieliitrisest plastkanistrist vutlari ja kinnitas selle võsasae trakside külge. Käepärastest vahenditest valmistatud vutlarisse mahub kenasti 1,5-liitrine kütusemahuti ja liitrine veepudel. Lisaks saab sinna mugavalt paigutada ka kettaviili ja saevõtme. “Algul kinnitasin ainult pealt lahti lõigatud viieliitrise kanistri trakside külge ja panin sinna vee- ja küttepudeli sisse. Siiski hakkas pudelite loksumine töö tegemist segama ja seetõttu valmistasingi tihkema spetsiaalse vutlari, kus pudelid enam ei loksu ning töötegemist ei sega.” 

Prototüüp on kasutuses

EASi algatatud konkursi Ajujaht žürii vaatas Tarmo idee läbi ning valis selle saja parema hulka. “Üks žüriiliige ütles, et idee on hea, kuid autor peaks mõtlema ka sellele, kuidas lisaraskus kehal paiknema hakkab. Vööl rippuva kanistriga ei jõua väga kaua töötada, see võib töötamist ka takistada,” vahendas konkursi meediameeskonna liige Kaspar Jõgeva.

Siiski on Tarmo sellele juba mõelnud ja paigutanud plastvutlari keset selga olevate trakside kinnitusplastiku külge. “Kui traksid koos kütuse, tööriistade ja täidetud joogipudeliga  käe otsa võtad, siis tundub see kaks ja pool kilo lisaraskust justkui kobakana, kuid seljas ei anna see üldse tunda,” märkis ta. Mees on omavalmistatud leiutisega  juba pikalt metsas tööd teinud. Kogu tema brigaad kasutab valgustusraiel taolisi vutlareid ning on vahendiga rahul.

Kuigi praegu Tarmo kasutuses oleval prototüübil on 1,5-liitrine kütusemahuti ja liitrine joogiveemahuti, võivad vedelikemahutid olla ka väiksemad, mis tähendaks ka kogu varustuse väiksemat täiskaalu.

“Sae paak mahutab 600 milliliitrit kütust, seega võikski kaasaskantava kütusemahuti suuruseks olla kas 600 või 1200 milliliitrit. Veepudel võib vabalt olla ka vaid pooleliitrine,” märkis ta. 

Hinnaks umbes 25 eurot

Mis puutub lisatarviku hinda, siis õigetest materjalidest valmistades ei tohiks see olla 25 eurost kallim. “Näiteks sae rihmakomplekt maksab keskmiselt 50 eurot. Kui selle küljest kulub ära plastikplaat, mille külge võsasaag kinnitatakse, siis selle eraldi juurde ostmine maksab 25 eurot,” loetles Tarmo praegu müügi oleva saevarustuste hindu.

Möödunud nädalavahetusel läbis Tarmo konkursi korraldajate poolt organiseeritud esitluskoolituse ning käesoleval nädalal tuleb tal žüriile ette kanda kolme minuti pikkune toote tutvustus. Praegu tegelebki Tarmo usinalt ideede kogumisega ning püüab heade ja asjatundlike tuttavate abiga  koostada võimalikult professionaalse esitlusteksti, et pääseda kolmekümne parema hulka.

Tarmo annab endale aru, et konkursil käib tihe rebimine ning tee 60 000 euro suuruse võidufondini on üsna pikk ja keeruline. Samas on mees veendunud, et tema leiutatud lisavarustust on võsasaega töötajatel väga vaja. Ta loodab, et kui ta  ka ise seda tootma ja müüma hakata ei saa, siis teeb seda ehk mõni saetootja. Seda muidugi tingimusel, et raha idee ja algupärase disaini eest makstaks ikkagi idee autorile.

Ideekonkurss “Ajujaht”

*Ajujaht on Eesti suurim äriideede konkurss, mille ellukutsujaks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. (EAS)

*Ajujahi 9. hooaja konkursile esitati 301 ideed

*Auhinnafondi suurus on 60 000 eurot

*Kolmkümmend paremat valitakse välja TOP100 pitch’i käigus, mis toimub 28. ja 29. novembril.

*Märtsis jätkavad võistlemist seitse paremat ideed

*Konkursi võitja kuulutatakse välja „Ajujahi“ finaalsaates ETV otse-eetris 2016. aasta mais.

www.ajujaht.ee

EILI ARULA

blog comments powered by Disqus