Möödunud aastal rajati Jõgevamaa Metsaseltsi eestvedamisel Kassinurme mägedesse teatavasti muinasaegsete eeskujude järgi palklinnuse fragment. Tehti seda eelkõige selleks, et ergutada inimeste ajaloohuvi. Keskmaa Ordu meistri Mati Nuudi arvates võiks aga selle paiga edasisel arendamisel silmas pidada mitte ainult ajaloolist, vaid ka mütoloogilist aspekti ning pakkuda harimise kõrval ka meelelahutust.
“Keskmaa Ordu on Kassinurme mägedes korraldanud mitu suurt rollimängu,” ütles Mati Nuut. “Nädal tagasi siin peetud üle-eestilises Tolkieni-sõprade suurlaagris tegi kaasa inimesi üsna laias vanuseskaalas, teismelistest kuni ligi viiekümnesteni, ja kõik nautisid toimuvat täiel rinnal. Eriti innukalt osaleti linnuse vallutamise õpitoas. Selliste ajalugu taasloovate mängude juures tunnetab inimene toimuvat kõigi meeltega ning räägitav jääb talle seetõttu palju paremini meelde.”
Mati Nuudi meelest võidaks Kassinurme mägedes eri vanuses inimesi köitvat põnevat tegevust pakkuda kogu aeg. Selleks tuleks aga sealset infrastruktuuri laiendada: ehitada linnuse juurde välja väike küla ning metsa mõned püstkojad, kus toimetaksid igasugu mütoloogilised tegelased, nagu metsakollid jne.
“Lõpuks võib see kõik ka raha sisse tooma hakata,” ütles Mati Nuut.
Parem kui kuningaloss
Samad mehed, kelle idee järgi Kassinurme linnusefragment püstitati, Eesti ja Jõgevamaa Metsaseltsi esimees Kaupo Ilmet ning arheoloog Ain Lavi ongi viimasel ajal mõlgutanud mõtet ehitada linnuseõue Lembitu-aegse ilmega eluhoone. Ehitusraha taotlemiseks tuleb üks korralik projekt kirjutada. Lembitu majale ja muudele võimalikele tulevikurajatistele ruumi tegemiseks tuleks aga linnusefragment teise paika nihutada: muidu jääks linnuseõu kõikvõimalike ürituste jaoks liiga tillukeseks.
Ain Lavi poolt seltside päeval peetud ettekanne oligi ajendatud Lembitu-aegse elamu püstitamise ideest: ta kõneles nimelt elamuarhitektuuri kujunemisest Eesti alal. Lembitu aegadel elas eestlane näiteks nelinurkses nn suitsutoas, millel uks ehk õigemini luuk oli teise või kolmanda palgikorra kõrgusel ning millel polnud aknaid, vaid ainult suitsuavad. Toa ühes nurgas oli kerisahi, ahju ja külgseina vahel magamislavats ning ahju vastasnurgas söömispaik.
Hilisem elamutüüp, rehielamu kujunes välja teraviljakasvatuse vajadustest ja kliimaolude muutusest lähtuvalt: XVI sajandi keskpaigast XVIII sajandi keskpaigani oli Euroopas nn väike jääaeg. Lavi sõnul elanud Eesti talupoeg tänu rehielamule selle pikkade külmade talvedega perioodi üle vaat et paremini kui Prantsuse kuningas: sel ajal kui viimasel vein karahvinis ära külmas, ähkis teine kolmekümnekraadises leitsakus…
Pärandkultuur metsas
Üht aktuaalset teemat ? metsas paikneva pärandkultuuri inventeerimist, teadvustamist ja kaitset ? käsitles Lembitu Tarang. Tema sõnul on Põhjamaades tänu ligemale kolmekümneaastasele selgitustööle juba teadvustatud, et säilitamist vääriva pärandkultuuri hulka kuuluvad ka kunagist taluelulaadi iseloomustavad küladevahelised metsateed, paekivikeldrid, paesse raiutud kaevud, kiviaedade süsteemid, turbalõikamise kohad, paemurrud, lubjaahjude varemed, söemiilide asukohad, tõrvaahjud, vanad savitööstused jne. Meil on sellest Lembitu Tarangu ärgitusel rääkima hakatud alles viimasel ajal ning seetõttu läheb asja omaks võtmisega veel aega.
“Põhjamaades on tavaline, et kiriku juures on tahvel pärandkultuuri õpperaja skeemiga, kus tähistatud vanad paadikuurid, lubjaahjud jne,” ütles Lembitu Tarang. “Meil on mõned ametnikud avaldanud arvamust, et kõigepealt tuleks paika panna pärandi väärtuslikkuse hindamise teoreetilised alused ja metoodika ning alles siis hakata inventeerima, ent mina arvan, et kui Jakob Hurt ja Oskar Loorits oleksid ka omal ajal teoreetiliste aluste väljatöötamist ootama jäänud, siis poleks nende rahvaluulekogusid olemaski. Kogutust väärtusetumat välja selekteerida jõuab vajaduse korral alati, aga kogumisega on juba kiire, eriti nüüd, mil suur osa metsa erakätes ja raiumisind suur.”
Huvitavaid ettekandeid oli seltside päeval teisigi. Elistveres kõneles kultuuri- ja muude seltside rahvale keskkonnaminister Villu Reiljangi. Elisvere loomapargi sünnipäeval korraldatavad seltside päevad ongi kujunenud väga huvitavateks foorumiteks, kus räägitakse asjadest, mis vajalikud ja olulised, ent mis muul ajal ja muudes paikades naljalt kõne alla ei tule.
RIINA MÄGI
