Üleeile Jõgeva kultuurikeskuses toimunud ajaloopäeva lõpetades tõdes päevajuht, Betti Alveri Muuseumi juhataja Toomas Muru, et meie, tänapäeva inimesed peaksime laskma esivanematelt saadud võimsal muinaspärandil senisest rohkem oma ellu tulla. Linna ajaloopäevade korraldamine tuleks aga muuta traditsiooniks.

Jõgeva linna 70. sünnipäeva avasündmusel peetud ettekanded käsitlesid väga erinevaid ajajärke Jõgeva ja selle ümbruse ajaloos — alustades muinasajast ja lõpetades tänapäevaga. Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi teadur, arheoloog Ain Lavi kõneles siinse kandi muinasasustuse kujunemisest, samuti meie esivanemate elust-olust. Arheoloogile pakub Jõgeva kant Lavi sõnul huvi eelkõige muistsete linnamägede rohkuse poolest. Ka asuvad siin Eesti vanimad rauasulatuskohad.

“Vooremaa piirkond moodustab kolm kuni neli protsenti Eesti territooriumist. Eesti linnamägede koguarvust paikneb siin aga enam kui kümme protsenti,” ütles Ain Lavi. Tema ise on lähemalt uurinud näiteks Kurista, Kassinurme, Reastvere ja Ripuka linnamäge. Muistne Vaiamaa, mis hõlmab ka praegust Jõgeva piirkonda, oli Lavi sõnul tugev ja suur maakond.

“Vaiamaa tuhande adramaaga võrreldes olid praeguse Põltsamaa ümbrust hõlmav Mõhu ja Alatskivi kanti hõlmav Soopoolitse tunduvalt väiksemad,” ütles Ain Lavi. “Nii et kuigi Jõgeva maakonda käsitletakse praegu enamasti kui nõukogude-aegset moodustist, siis muinasaja asustuspilti vaadates pole Jõgevale algul raudteejaama, siis linna ja lõpuks maakonnakeskuse tekkimine sugugi nii ebaloomulik.”

Eneseväärikuse taastootmine

 Kui paljud linnamäed kujutavad endast Lavi sõnul rohtunud küngast, mille tähendust on raske hoomata isegi ajaloolasel, siis Kassinurme linnamäel on läinud paremini. Selle ümbrus on kujundatud rahvapidude pidamise paigaks ning selle vahetusse lähedusse on Lavi enda ja Eesti Metsaseltsi esimehe Kaupo Ilmeti eestvedamisel kerkinud muistseid eeskujusid järgiv palklinnuse fragment. Viimastel aastatel on Kassinurme mäed avastanud enda jaoks seikluslike rollimängude harrastajad ja ajaloo taaskehastajad. Viimaste tegemistest kõneles ajaloopäeval Mütofesti peakorraldaja ja Kassinurme mägedesse teemapargi rajamise idee autor Mati Nuut.

Kassinurmes toimuvad seikluslikud rollimängud ja suvine Mütofest pakuvad Nuudi sõnul sportlikku, hasartset, looduslähedast ja harivat tegevust: uuritakse ju ka ajaloolist tausta ning valmistatakse muistsete eeskujude järgi rõivaid, relvi ja tarbeesemeid. Samas tõstetakse aga ka ausse ununenud väärtushinnanguid ja taastoodetakse eestlaste eneseväärikust, mille senine nappus on muutnud meie noored vastuvõtlikuks globaliseerumise negatiivsete külgede suhtes. Eneseväärikus ei tule aga teisest rahvusest kaasmaalaste arvelt. Vastupidi: rollimänguplats on väga tugev eesti ja vene rahvusest noorte, aga ka Lätist, Leedust ja Põhjamaadest saabuvate külalismängijate ühendaja.

Trumpalad

Nii, nagu muinasaja pärand eestlase eneseväärikust, on jõgevlaste eneseväärikust aidanud tõsta sport. Spordiajakirjaniku ja koduloolase Tiit Lääne ettekandest saidki kuulajad teada, kuidas aegade jooksul on vaheldunud Jõgeva trumpalad: sõja eel oli selleks jalgpall, sõja järel jäähoki ning praegu saalihoki. Meeskondlike alade kõrval on lõigatud loorbereid ka males, jalgrattaspordis ja teistel aladel.

 “Jõgeva linnale on sport alati väga oluline olnud,” kinnitas Tiit Lääne.

 Ajaloopäeva korraldasid kahasse Jõgeva linnavalitsus, Betti Alveri Muuseum ja Jõgeva kultuurikeskus.

“Päeva korraldamise mõte tuli linnavalitsusest,” ütles päevajuht Toomas Muru. “Toimkonna liikmete ja koolide ajalooõpetajatega aru pidades valisime esinejad ja teemad. Kuna Jõgeva linnaks saamisest möödunud 70 aastat on ajaloo üldplaani taustal vaid lühike hetk, siis otsustasime põhiliselt keskenduda muinasajale.”

“Küllap on neidki, kes esimese ajaloopäeva teemadevalikusse kriitiliselt suhtuvad, aga kusagilt tuli ju alustada,” lisas linnavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Maie Puusepp. “Päeva korraldamise käigus tekkinud head kontaktid ajaloolastega tulevad järgmiste korraldamisel kindlasti kasuks. Nagu Jõgeva Gümnaasiumi õpilase Rahel Valdmaa tänast südi esinemist kuulates tõdesime, on ajaloopäev ka sobivat teemat käsitlevate õpilasuurimuste ettekandmise jaoks täiesti õige paik.”

RIINA MÄGI