|
|
Tänavu 5. septembril kirjutas Postimees tervest reast Palamuse valla lagunevatest hoonetest, sealhulgas senise omaniku poolt müüki pandud Palamuse veskist. Tegelikult oli veski aga selleks hetkeks juba uued omanikud leidnud. Hoone ära ostnud Jaak Isotammel ja tema õemehel Andres Dvinjaninovil on plaanis väärika ajalooga ehitis korda teha ning see külastajatele avada. |
Jaak Isotamm (37) elab praegu küll põhiliselt Tallinnas, ent hingelt peab end ikka “Palamuse poisiks”. Mõte sealkandis turismiäri edendama hakata oli tal mõlkunud peas juba pikemat aega, ent võimalus ära osta ajalooline veskihoone andis neile mõtetele senisest hoopis konkreetsema suuna.
“Ükskord seltskonnaga kodu juures jõe ääres viibides hakkasid mulle silma üle jõe paistev veskihoone ja sellel rippuv silt,” meenutas Jaak Isotamm. “Üks terasemate silmadega sugulane luges sildilt välja, et veski on müüa. Ilmselt oli see silt seal juba kaua rippunud, ainult mina polnud märganud. Leidsin, et see on suurepärane võimalus oma ideid teostama hakata: veskihoonel on turismiobjektina suur potentsiaal.”
Hoone müügihind iseenesest väga kõrge ei olnud (Postimehe andmetel 35 000 eurot), küll aga tuli arvestada sellega, et veski kordategemiseks tuleb üsna ruttu üsna suuri investeeringuid tegema hakata.
“Mõistsin, et üksinda hammustamiseks on see suutäis mulle liiga suur ja helistasin kiiresti oma õemehele Andres Dvinjaninovile. Temale veski ostmise mõte meeldis,” ütles Jaak Isotamm. “Tal on suured kogemused suveteatriprojektidega, mida ta on vedanud nii Tartus, Otepääl kui ka Viimsis. Ka Palamuse veskis ja selle ümber on head võimalused teatrit teha. Hoovi pool on näiteks nagu looduslik amfiteater uskumatult vinge vaatega veskile. Ja Lutsu teosed on lavastustele ammendamatuks allikaks.”
Ehkki jahu jahvatati Palamuse veskis veel paar aastat tagasigi ja vastavad seadmed on täitsa korras, tahavadki uued omanikud seal rohkem n-ö kultuurijahu jahvatama hakata. Veskiosa on plaanis konserveerida ja muuseumina kasutusele võtta, kusjuures muuseumieksponaatideks oleksidki needsamad veskiseadmed.
Teatrit ja kino
“Mu isa oli innukas vanavarakoguja. Ka tema kogus olevaid põnevaid esemeid saaks veskis eksponeerida. Palamuse kihelkonnakoolimuuseumile me aga konkurentsi pakkusa ei kavatse, vaid tahaksime ikka koostööd teha. Terve Palamuse ongi ju nagu üks muuseum,“ ütles Jaak Isotamm.
Veski erilise õhustikuga ruumid sobivad tema sõnul hästi teatritegemiseks ning seal on ruumi ka näituste ülespanekuks. Veski pööningule võiks aga sisse seada sohvakino: Palamuse rahvas on ju ikka kinohuviline olnud.
“Mulle endalegi meeldiks võimalus õhtul koos sõpradega välja minna, mõnd head eesti filmi vaadata ning sinna juurde restoranist tellitud suupisteid maitsta,” rääkis Jaak Isotamm.
Veskihoone madalamasse, aastaid tagasi elamuna kasutusel olnud ossa on tal nimelt plaanis söögikoht rajada.
“Näeme siin potentsiaali just restorani tüüpi söögikohal, kus pakutakse maitsvaid ja maalähedasi roogi ning kus võimalik korraldada ka pulmapidu või peielaud 40-50 inimesele,” ütles Jaak Isotamm. “Oleme abikaasaga suured gurmaanid ja läbi käinud paljud Eesti restoranid. Saadud kogemuste põhjal on meil kujunenud ühine nägemus, mis on meie meelest hea ja mida me rahvale pakkuda tahame. Üks meie lemmikpaik on näiteks Kaberneemes tegutsev restoran Oko.”
Oko asub mitukümmend kilomeetrit Tallinnast eemal, ent külastajaid on seal Jaak Isotamme sõnul nii palju, et laud tuleb varem broneerida. Ta usub, et ka Palamusele hakkavad inimesed Tartust ja Jõgevalt kohale sõitma, kui pakutav toit ja õhustik neile meeldima hakkab.
“Toitlustuskohta peaks olema täiesti võimalik aasta viiel soojemal kuul iga päev lahti hoida,” arvas Jaak Isotamm. “Ka külmemal ajal ei peaks see olema päris suletud, vaid võiks toitlustada rahvast ettetellimisel. Veskihoone madalama osa ärklikorrusele saaks aga rajada mõned majutuskohad.”
Võiks toota ka elektrit
Värske veskiomaniku sõnul on kõige kiiremaks tööks hoone renoveerimiseks vajaliku insenertehnilise projekti tellimine. Üsna ruttu tuleb hoonele peale saada ka uus laastu- või sindelkatus. Hoone kordategemiseks on plaanis ka toetusi taotlema hakata. Kaugemas tulevikus võiks aga hoone tarbeks ise elektrienergiat tootma hakata.
“Koht, kuhu vastav turbiin paigutada, on täitsa olemas. Samas kuulsin hiljuti MTÜ Eesti Veskivaramu kokkusaamisel viibides, et elektritootmise käivitamine on päris kallis lõbu,” ütles Jaak Isotamm. “Aga maja on igatahes väärt, et see korda teha. Kui praegune veskihoone pärineb XIX sajandi lõpust, siis esimene veski seisis selle koha peal juba XVII sajandil. Mul endalgi on veskist toredaid mälestusi: mu koolitee viis veskist mööda ja alailma nägin jahutolmuseid mehi selle ees toimetamas.”
Uued omanikud loodavad veski renoveerimistöödega algust teha juba tuleval kevadel.
Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektor Sille Raidvere ütles, et vähemasti esimeste kogemuste põhjal võib öelda, et vana veskihoone on saanud hakkajad omanikud.
“Kui veskialused kanalid olid uue silla ehituse tõttu parasjagu avatud, oli vaja sealt kiiresti koristada sinna kogunenud risu. Tarvitses mul vaid reedel Jaak Isotammele helistada, kui nädalavahetusega oli töö ära tehtud. Ka veski jõepoolne otsanurk sai kiiresti üles laotud,” ütles Sille Raidvere. “Igal juhul on see hea, et hoone ostsid ära inimesed, kellel Palamusega tihedam side, mitte mõned võõrad, kes sooritavad ostu n-ö igaks juhuks ja jätavad maja siis niisama lagunema.”
i
RIINA MÄGI
