Tänavu suvel teoks saanud raamatukogutöötajate Taani-reisil oli giidiks Kristel Vaino, kes teeb seda tööd juba seitsmeteistkümnendat aastat.
Kristel teadis juba päris väikese tüdrukuna, et tahab ajakirjanikuks õppida ja seetõttu asus ta pärast Otepää Keskkooli lõpetamist 1992. aastal Tartu Ülikoolis meediat ja kommunikatsiooni õppima. Saatus tahtis aga teisiti ja ajakirjanikku Kristelist ei saanud. Juhtus nii, et veel keskkooli päevil oli tal võimalus viibida vahetusõpilasena Rootsis, kus tal tekkis selle riigi vastu suur huvi. Ta taotles stipendiumi, et minna sinna aastaks õppima. Axevalla rahvaülikoolis õppides sai ta ka rootsi keele selgeks ja tänu giiditööle sattus reisifirmasse Robyn. Selle firma kaudu korraldas ta reise ka õpilastele.
“See oli minu jaoks tõeliselt huvitav eluperiood, mis sundis mind otsima võimalusi, kuidas korraldada lastele ja noortele reise selliselt, et need neile huvi pakuksid,” rääkis ta. Ühel sellisel reisil avaldasid õpilased koos oma õpetajaga soovi, et Kristel korraldaks neile reisi Taani Legolandi ja Rootsi Pipimaale. “Võtsin ettepaneku vastu ning valmistasin neid reise terve pika talve ette. Kevadel saigi see laste soov täidetud. Sain reisil väga positiivse kogemuse ja see läks vähemalt minu arvates ka lastele igas mõttes korda. Sellest reisist alates ma giiditööpisikuga nakatusingi,” tunnistas Kristel.
Kümme kuud ettevalmistust, kaks kuud reisimist
i
Tegelikult oli ta enne välisreiside korraldamist leidnud endale Rootsist sõbrad, kellega koos oli võimalik seal ringi sõita. Teine võimalus oli plaanitava reisi marsruut eelnevalt läbi käia ja ka mõne kogenud giidi kõrval reisil käies infot koguda. Lihtsam on olukord juhul, kui juba eelnevalt läbi käidud marsruudile lisandub veel üks või paar täiendavat kohta, mida giid ise varem pole külastanud.
“Selleks, et peamiselt juulis-augustis toimuvad reisid võimalikult heal tasemel läbi viia, tuleb ülejäänud kümne kuu jooksul kõvasti tööd teha. Giid ei saa oma tööd teha nii, et omandab ühe marsruudi kohta teatud info ja piirdub sellega siis paarikümne aasta vältel, vahepeal midagi juurde õppimata,” rääkis nüüdseks juba kogemustega giid. Kristeli sõnul tuleb reisi kavandades mõelda sellele, mis võiks eestlasele ühes või teises riigis enim huvi pakkuda ning mida neile selle riigi kohta jutustada. Oleks tore, kui alati oleks marsruudis ka mõni väike üllatus.
Oluline ladus koostöö
Kristeli kinnitusel on ta giidiametis nüüd juba päris pikka aega vastu pidanud tänu sellele, et on saanud nendelt reisidelt kaasa suurel hulgal positiivseid emotsioone ja kohtunud väga paljude meeldivate inimestega. Giidina usub ta, et kõik reisile tulevad inimesed on sinna tulnud sooviga midagi uut teada saada, midagi põnevat näha ja kogeda. Teisalt peab ta reisi korraldajana ka ootamatusteks valmis olema.
“Ootamatutes olukordades peab giidil olema väga kiire reageerimis- ja otsustusvõime. Reisi teevad giidi jaoks alati meeldivaks heatujulised ja optimistlikult meelestatud reisijad,” rääkis ta.
Giiditöö kõrval õpetab Kristel Vaino Tartus huvilistele ka rootsi keelt. Mõistagi valmistab ta talvise õpetajaameti kõrval ette järgmise suve reise. Kristel viib oma reisijad Soome, Rootsi, Taani ja Norrasse. Lisaks kuuluvad tema juhitavate reiside hulka sellised paigad nagu Ahvenamaa, Gotland, Ölandi saar, Bornholmi saar. Erinevatesse reisiseltskondadesse on kuulunud lasteaednikke, õpetajaid, laulukooride liikmeid, põllumehi, väikeettevõtete juhte. Selline mitmekesisus ei lase giidil kunagi n-ö loorberitele puhkama jääda, vaid ta peab end pidevalt kõige uuega kursis hoidma, mis üht või teist riiki, üht või teist paika puudutab, ühele või teisele huvirühmale korda läheb.
Üks eeldusi, mis ladusa ja mugava reisi tagab, on võimalikult uus ja moodne buss. Reisijuhi sõnul on vähemalt Tensi Reisid küll alati püüdnud hästi uued bussid leida.
Giidil on olnud võimalik teha terve suve vältel koostööd ühe ja sama bussijuhiga, mis on samuti äärmiselt oluline. Ühelt poolt teab giid bussi ja sellega seotud võimalusi, bussijuht omakorda tunneb giidi valitud marsruuti ning teab juba ette, kus tuleks linnaekskursiooni ajal aeglasemalt sõita, kus peatus teha, kus on öömaja.
“Minul on olnud võimalik sõita sellise suurepärase bussijuhiga nagu Varno Sigur bussifirmast Oma Buss. Varno on juht, kes leiab üles ka niisugused kohad, mis piltlikult öeldes metsas kännu otsas asuvad, millel puudub aadress ja mida ei leia ka kaardilt. Lisaks teeb ta alati kõik selleks, et reisijatel oleks võimalikult mugav – sõidab hotelli ette, tõstab reisijate kohvrid bussi peale või annab neile kätte, keedab vahepeatustes kohvi.”
Lemmikpaigaks Gotland
Kristelile endale meeldib üle kõige külastada Gotlandi saart. “Kahekümne aasta vältel, mil ma inimesi sinna viinud olen, ei tea ma nende seas ainsatki sellist, keda see saar hingeliselt liigutanud poleks. Küsin reisijailt alati tagasisidet, mis neile kõige rohkem meeldis ja sellest lähtuvalt teen ka oma reisikavadesse muudatusi.
Giiditöö kõige ilusamad hetked ongi need, kui keegi seltskonnast reisi lõppedes pisarateni liigutatud on ning ei taha armsaks saanud seltskonnast kuidagi lahkuda. Kõige kenam on olnud jõulukingitus, mille saatsid mulle ema ja poeg, kes olid Bornholmi reisil käinud. See oli saare kujuline piparkook!” rääkis Kristel.
Vahel tuleb reisil ette ka keerulisi olukordi. Kord tuli Kristelil ühe reisil haigestunud prouaga Bornholmi haiglasse kaasa minna. Samal ajal ootas teda ülejäänud 43 inimesest koosnenud reisiseltskond. “Hea oli, et mind aitas bussijuht, kes vahepeal rahva juba sadamasse sõidutas, et kohe praami peale sõita, kui me haiglast tuleme.”
Tegelikult jäävad inimesele elust meelde ilusad hetked. Halvemad asjad üldiselt ununevad. Nii on see ka giiditöös. “Seda mõtet, et tahaksin pikemaks ajaks kusagile välisriiki elama jääda, mul tekkinud ei ole. Saan olla oma heade sõprade juures ükskõik millises riigis, kui mul soov peaks tekkima, aga päriselt ma Eestist ära kolida ei tahaks. Ma ei näe selleks vajadust.”
Kristeli sõnul on ta suutnud ka oma muu elu ja reisimise nii korraldada, et üks ei sega teist. Praegu tuleb ju paljudel nädalaid ja kuidki kodust eemal olla, giidiamet pole selles mõttes midagi erilist.
Puhkuse veedame kõik…
i
Puhkuse ajal Kristel tavaliselt turismireisile ei lähe. “Kui puhkuse ajal Eestist kaugemale lähen, siis teen seda tavaliselt koos oma hea sõbraga ning sõidan just sinna, kuhu tahan ning vaatan neid kohti, mis tunduvad minu enda jaoks põnevad. Tegelikult tunnen ma puhkamisest suurt rõõmu ka kodus olles, verandal kohvi juues ning päikesetõusu jälgides. Sellisel puhkamisel on minu jaoks suur väärtus,” rääkis ta.
Kristel leiab enda sõnul toredaid kohti siinsamas Eestiski, kus puhkuse ajal ennast mõnusalt tunda. “Mulle meenub üks puhkus augusti lõpus Viinistus, kus selleks ajaks juba suhteliselt vähe rahvast oli. Seal on väga vahva kunstimuuseum, armas rannaküla, suurepärane hotell, maitsvad toidud. Viibides sellises paigas oma kõige kallima inimesega, tunned, et sellel hetkel on see maailma parim paik puhkamiseks,” meenutas naine.
Tänavusel puhkusereisil käis ta hoopis Riias, külastades seal kohti, kuhu varem polnud sattunud.
Kuni reisihuvilisi on, tahab Kristel giidiametis jätkata. Lisaks on tal veel teinegi amet: tema käe all õpib igal aastal rootsi keelt sadakond inimest. Tema kinnitusel on meil huvi rootsi keele vastu väga suur ning püsib jätkuvalt. Keeleõppijate hulka jagub õppureid algajatest kuni üsna heal tasemel keeleoskajateni. Vanuseliselt ulatub õppijate skaala kaheksast-üheksast eluaastast gümnasistide ja tudengiteni. Neid viimaseid on eriti palju, sest Tartu on ju, teadagi, tudengite linn. Paljudele neist on rootsi keel juba viies või kuues võõrkeel. Leidub ka õppureid, kellele rootsi keel on vajalik igapäevatöös.
“Kui giidiamet end minu jaoks lõplikult ammendab, siis loodan, et suudan tööd ja leiba leida ka kunagi õpitud ning praktiseeritud ajakirjanikuametis,” ütles Kristel Vaino.
Kristel Vaino elukäik
*Sündis 1974. aastal
*Kasvas Otepää lähistel Nõunis
*Peres oli veel kaks venda
*Ema töötas raamatukogus, isa kultuurimajas
*Vahetusõpilasena huvitus rootsi keelest
*Pärast Otepää keskkooli lõpetamist 1992. aastal asus õppima Tartu Ülikooli meedia ja kommunikatsiooni erialale
*Taotles stipendiumi, et minna aastaks õppima Rootsi
*Axevalla rahvaülikoolis õppides sai rootsi keele selgeks
*Rootsist naastes jätkas õpinguid ajakirjanduse erialal
*Läbis Tartu linna giidi kursused
*Tartus sai esimest korda giidina “kätt proovida” 1993. aastal
*Hakkas juhatama Rootsi turistide ekskursioone
*Alustas firmas Robyn
*14 aastat töötanud reisifirmas Tensi Reisid
*Tänavu on tema juhendamisel Põhjamaid külastanud 582 turisti
i
TOOMAS REINPÕLD
