Aive Kivioja: häirekeskuse infotelefonile vastates pole aega pinget tunda

Jõgeval asuva Cabello juuksurisalongi perenaisele ja naiskodukaitse liikmele Aive Kiviojale meeldib oma teadmised, oskused ja võimed proovile panna mitmekülgses tegevuses. Vapper ja abivalmis naine otsustas hakata koroonapandeemia ajal informatsiooni jagama ja nõu andma sel ajal tööle rakendunud infotelefonil 1247.


Aive Kivioja on aastast 1992 naiskodukaitse liige. Koroonapandeemia puhkedes pöördus isamaaline naisteühendus oma liikmete poole palvega panustada eriolukorras vabatahtlikuna, vastates kõnedele häirekeskuse telefonil 1247.
„Mind julgustas naiskodukaitses varem saadud kriisiabikoolitus. Lisaks saime väljaõppe Tartus Jaama tänaval asuvas häirekeskuses, kus võtsimegi vastu telefonikõnesid. Minu töö eesliinil algas 19. märtsil. Keerukamate küsimuste korral oli abiks kriisikeskuse ekspert. Põhitöö sain unustada, sest juuksurisalong tuli eriolukorra tõttu sulgeda,“ rääkis Kivioja
Tema sõnul tuli telefonis suhtlemiseks põhjalikult selgeks teha määrused ja reeglid, mis Eestis eriolukorra ajal kehtestati. „Küsimusi tuli mitmes eluvaldkonnas: haigekassa, sotsiaalabi, kooliõppe, reisimise, piiriületuse, liikumispiirangute, omavalitsuste tegevuse, politseitöö ja palju muu kohta. Terviseküsimused suunasime edasi perearsti nõuandetelefonile 1220 ja raskemad juhtumid numbrile 112. Silmaring avardus pidevalt, vastamine läks iga päevaga lihtsamaks. Oma tervise eest tuli põhjalikult hoolt kanda ja häirekeskusesse polnud luba ametisse tulla pisemagi haigusnähu korral.“
Kivioja kinnitusel sooviti sageli teada, kus saab teha koroonatesti või osta maske . „Viimasele küsimusele oli kriisi algusaega-del üsna raske vastata, sest kirurgimaske oli müügil vähe. Kõnesid tuli ka nendelt, keda koroonapandeemia ja sellega kaasnenud eriolukord oli endast välja viinud. Kui tajusime vajadust, suunasime sellised helistajad otse ohvriabi kriisitelefonile. Leidus inimesi, kes helistasid suhtlemisvaegusest. Kõigi helistajate kõnesid võeti häirekeskuses väga tõsiselt.“
Iga telefonikõne oli erinev. „Tuli mõelda, kuidas täpselt ja arusaadavalt vastata. Nii ei jätkunud aega pinget tunda ega tekkinud rutiini,” ütles Kivioja.
Eriolukorra alguses käis Kivi-oja häirekeskuses telefonikõnedele vastamas neli korda nädalas. Valvekord kestis kuus tundi.
„Koroonatelefon töötab praegugi. Juuksurisalong on aga taas avatud ja praegu saan eesliinil panustada vabadel päevadel. 1247 jääb ka eriolukorra järel tasuta üleriigiliseks infotelefoniks.“
Nõva kandist pärit ja praegu Vaimastveres elav Aive Kivioja on naiskodukaitsjana saanud tugeva vaimse ja füüsilise karastuse. Ta on naiskodukaitse mentor, saades hakkama pikkade matkade, ronimise, roomamise, laskmise ja supikulbi keerutamisega. Küllap on see kõik kasuks tulnud ka „koroonasõja“ eesliinil.
Naiskodukaitse liikmena on teda tunnustatud Liiliaristi III klassi ja kaitseliidu Valgeristi III klassi teenetemärgiga ning ta on valitud aasta naiskodukaitsjaks ja aasta vabatahtlikuks Jõgevamaal.
Akusid laeb Kivioja oma hobiga tegeledes, tantsides Argentina tangot Tartu tantsuklubis.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus