Pensionireformi põhieesmärk on anda inimestele tagasi õigus investeerida iseseisvalt vara, mis praegu suunatakse kohustuslikus korras pensionifondi. Samal ajal on oluline, et pensionifondid edaspidigi investeeriks Eesti majandusse ja teeniks pensionifondiga liitujatele iga-aastast tulu, leiab riigikogu rahanduskomisjoni esimees, isamaalane Aivar Kokk.
Riigikogu menetluses oleva kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eesmärk on muuta kohustuslik kogumispension vabatahtlikuks. Oluline on, et kõik seadusemuudatused jõustuksid korraga ning oleks tagatud piisav ettevalmistusaeg seaduse rakendamiseks – jõustumine võiks toimuda ühtse paketina 1. jaanuaril 2021.
Hetkeseis näitab, et enamik Eestis tegutsevaid pensionifonde ei ole suutnud tagada pikaajalist kõrget tootlust. Ligi 740 000 tänasel pensionikogujal pole olnud pärast II pensionisambaga liitumist võimalust sealt raha välja võtta. Kuna fondihaldurid ei pea konkureerima muude investeerimisvõimalustega, pole neil ka piisavalt motivatsiooni tagada kõrgem tootlus. II pensionisamba süsteemi reformimise vajadust möönavad suuremal või vähemal määral tegelikult kõik poliitilised jõud ja pensionimajandusega seotud pooled.
Pensionifondist välja võetud summa ei lähe maksuvaba tulu arvestusse
Fondidest tehtav ühekordne väljamakse kogumispensionist loobumisel maksustatakse tulumaksuga. Tulumaksusumma sõltub inimese maksuvaba tulu suurusest. Maksuvaba tulu suurus omakorda sõltub inimese kogusissetulekust maksuaastal. Selleks, et II sambast lahkuvad inimesed ei peaks tasuma ootamatult kõrgemat tulumaksu, ei arvestata inimese maksuvaba tulu määramisel pensionifondist lahkumisel saadavat ühekordset tulu. Teiste sõnadega maksab iga inimene tulumaksu ikka endise maksumäära alusel, sõltumata II sambast lahkumisest või sinna jäämisest. Kogumispensionist loobumisel saadav ühekordne tulu maksustatakse eraldi tulumaksuga 20% (alates viis aastat enne pensioniea saabumist ja pensionil olles on vastav maksumäär 10%).
Pensionifondid on rahvuskapital, mida tuleks investeerida Eestisse
Eesti ettevõtete ees seisab alaline väljakutse kohaneda muutuva majanduskeskkonna ja konkurentsitingimustega. Fondide investeeringud Eesti majandusse täidavad ettevõtete rahastamisel märkimisväärset rolli. Kui ettevõtted on hästi rahastatud, milles on pensionifondidel oluline roll, loob see tahte teha täiendavaid lisandväärtust kasvatavaid investeeringuid. Pensionifondide investeeringuid vajavad eelkõige Eesti kapitalil – rahvuskapitalil – baseeruvad ettevõtted. Eesti pensionikogujate raha peaks eelkõige suurendama Eesti ettevõtete tootlikkust ja tehnoloogilist ajakohaseks muutmist.
Fondide stabiilsus on kõigi huvides
- aastal tehtud investeerimisfondide seaduse muudatustega lubati Eesti pensionifondidel võtta pikaajalist laenu, kuid seda ainult kuni 10% ulatuses. Pensionisüsteemi muutmisel on kindlasti kaalumist väärt ettepanekud, mis hajutavad fondide investeerimisriske, kui fondidest soovib korraga lahkuda mitukümmend protsenti liitujatest. Võimaluse selleks annab fondide laenulimiidi suurendamine tänaselt 10%-lt kuni 25%-ni. Pensionifondide laenulimiidi suurendamine aitaks fonde likviidsuse juhtimisel. Oluline on see pensioni kogumist jätkata soovivate inimeste kaitsmiseks. Praegusel hinnangul on jääjaid rohkem kui lahkujaid. Osakuomanikele on nii lühemas kui ka pikemas plaanis kasulikum, kui fond saab likviidsusvajaduse ületada laenu abil, selle asemel, et realiseerida fondis olevat vara kiirmüügi korras. Samuti annab laenulimiidi suurendamine soodsatele investeerimissituatsioonidele reageerimiseks vajaliku finantsvõimenduse.
Fondide stabiilsust suurendab ka pensionireformi eelnõusse viidud muudatus, mille kohaselt on fondist väljumise etteütlemiseaeg vähemalt viis kuud. Pikem etteteatamistähtaeg (varem kavandatud ühekuulise asemel) aitab vältida läbimõtlemata otsuseid II pensionisambast lahkumisel. Samas võib esitatud avalduse tagasi võtta kuni üks kuu enne avalduse käiku minekut. See maandab oluliselt inimeste tururiske.
Mõtteid tulevikuks: laen pensioniosaku tagatisel
Uutes konkurentsitingimustes võiks inimese pensionifond teenida tootlust 5‒8%. Kui võrrelda seda pikaajalise laenu intressimääradega, on viimane kindlasti väiksem. Näiteks eluasemelaenu keskmine intressimäär oli 2019. aasta lõpul ligi 2,3% (allikas: Eesti Panga statistika).
Nimetatud protsendimäärade võrdlemisel leian, et kogumispensioni regulatsiooni edasisel täiustamisel tasub tõsiselt kaaluda võimalust luua eluasemelaenu sissemakse tagamise võimalus pensionifondi osakuga. Selline täiendus annaks soovijatele võimaluse jätkata ühel ajal kogumist pensionifondi ja investeerida kinnisvarasse, selle asemel, et kinnisvarainvesteeringu tegemiseks loobuda kogumispensionist.
Riigi ülesanne on igati soodustada ja propageerida oma vara investeerimist tuleviku tarbeks ning parandada inimeste finantskirjaoskust. See vähendaks emotsionaalsete ja mõtlematute otsuste riski. Kokkuvõttes on tähtis turumajandus toimimine, ühiskonnaliikme võimalus selles aktiivselt osaleda ning igaühe õiglane kohtlemine.
AiVAr KoKK,
riigikogu rahanduskomisjoni esimees,
Isamaa
