“Ma olen kolmkümmend aastat ettevõtja olnud ja kui hästi läheb, siis olen seda veel kolmkümmend aastat,” ütles ASi Werol Tehased juhatuse liige Aivar Kokk. “Aga hommikul enne tööleminekut ja õhtul töölt tulles naudin ma oma suure ja kokkuhoidva pere keskel viibimist: hommiku- ja õhtusöögilauas on meil kaheksa inimest.”
Selja taha jäänud kolmekümnest ettevõtja-aastast kulus Aivar Kokal, tõsi küll, viis aastat Jõgeva maavanema ametis. Ent selleski ametis vaatas ta paljusid asju ettevõtja vaatevinklist ehk pisut teisiti kui maavanemad tavaliselt. Mõni ime siis, et pool aastat pärast tema maavanemaks saamist kirjeldas Andres Reimer teda Tartu Postimehes kui “elektrišokiaparaadiga relvastatud reanimatsiooniarsti”, kes Jõgevamaale kui seiskunud südamega patsiendile kallale tormas. Nüüd, poolteist aastat pärast maavanema ametist lahkumist on Kokk nii mõnegi maavanemana algatatud ettevõtmise juures endiselt tegev.
“Kui käisin maavanemana välja Jõgevamaa kümme arenguvisiooni, siis arvasin, et kui paar-kolm neist teostub, on vägagi hästi,” ütles Aivar Kokk. “Nüüd võin öelda, et teostunud on palju rohkem. Ning kaks senini veel teostamata projekti — Peipsi sadamate ja Painküla tööstuspargi oma — on jõudnud sellisesse staadiumi, et on esitatud EASile raha taotlemiseks. Kui nüüd jõuluime sündima peaks ja need projektid rahastatud saama, siis võime ka need käivitada. Nii omavalitsuste kui ka investorite huvi nende vastu on olemas ning ehitusprojektid ja äriplaanid tehtud, ainult et omavalitsustel endil pole praeguses situatsioonis jõudu, et neid objekte valmis ehitada. Samas on mõlemad objektid riiklikult olulised.”
Aivar Koka sõnul on paljud ettevõtted andnud garantii, et kui tööstuspark koos haruraudteega välja ehitatakse, siis laiendavad nad oma ettevõtet Painkülla ja loovad sinna uusi töökohti. Tööstuspargi potentsiaalsete asukate hulka võib peatselt lisanduda ka Eesti Energia koostootmisjaam, mis hakkab gaasist toodetava soodsa hinnaga soojuse ja elektrienergiaga varustama kõiki tööstuspargi ettevõtteid, luues nii oma naabritele head tegutsemiseeldused.
Pressimistehasel katus peal
Jätkuvalt on Aivar Kokk tegev ka Kalevipoja nimega seotud ürituste — uisu- ja rulluisumaratoni, rattamaratoni ning kala- ja veefestivali — korraldamisel.
“Oleme sõlminud ja sõlmimas pikaajalisi lepinguid ettevõtetega Kalevipoja ürituste sarja korraldamiseks ning mul on hea meel, et ka praegune maavanem Viktor Svjatõšev on korraldajate ringi tulnud. Teen sügava kummarduse kõigi jõgevamaalaste ees, kes on kaasa löönud Kalevipoja sarja korraldamisel või neil üritustel osalenud.”
Tuleva-aastane Kalevipoja uisumaraton saab teatavasti teoks 26. veebruaril ning Koka sõnul on juhul, kui Peipsi jää taas kehvaks osutub, alternatiivina välja pakkuda Kuremaa järv.
“Soovitan kõigil huvilistel veel sel aastal maratonile pääs lunastada: soodushinnaga registreerida saab aasta lõpuni, pärast seda tuleb maksta kallimat hinda ja eurodes,” ütles Aivar Kokk muiates.
Oma maavanema-aastate kohta ütles ta kokkuvõtvalt:
“Mul on hea meel, et mu elus oli etapp, mil mul oli võimalus koos heade sõprade ning ettevõtjatest, omavalitsusjuhtidest ja kolmanda sektori esindajatest mõttekaaslastega kasulikke asju teha ja võib-olla ka maakonna ellu mingi jälg jätta.”
Praegu hõivab suurema osa tema ajast töö Werol Tehastes ja praegu on seal tema üheks suuremaks hooleks uue pressimistehase ehitusel silma peal hoidmine.
“Uuele tehasehoonele sai just katus peale ning seadmedki on kõik kohal. Jätkub nende paigaldamine. Järgmine rapsiseemnesaak pressitakse loodetavasti juba uues tehases,” ütles Aivar Kokk.
Tema kodu on praegu Tartus. Sinna kolimine oli tema sõnul vajalik selleks, et pere ka nüüd, mil kõik kolm tütart kõrgkoolis õpivad, endiselt koos olla saaks. Kui tütred oleksid Tartus ja vanemad endiselt Siimustis, jääksid nii ühed kui teised paljudest toredatest hetkedest ilma.
“Koos väimehekandidaatidega on meie pere nüüd juba kaheksaliikmeline ja õhtusöögi ajal on meil kombeks ühiselt nii üles kerkinud probleeme kui ka muid maailma asju arutada. Meil pole kunagi nii, et mõni pereliige ei julgeks mõnest oma murest teistele rääkida või et me üheskoos probleemile lahendust ei leiaks,” ütles Aivar Kokk.
Mine tea, kas nimest tulenevalt, aga head kokkajad on nende peres kõik. Iga suurema toidukorra puhul on ära jagatud, kes mida teeb, nii et päriselt köögiorjaks ei pea muutuma keegi.
Haridus ja aiaharimine
Tütreid on Aivar ja Ülle Kokk kasvatanud selles vaimus, et kuni nad korralikult õpivad, võivad nad arvestada vanemate toetusega, kui õppida ei viitsi, siis peavad ise hakkama saama.
“Mul on hea meel, et mu lapsed on aru saanud hea hariduse tähtsusest ja õpivad väga korralikult: vanim majandust, keskmine farmaatsiat ja noorim õigusteadust. Neil on selged sihid silme ees ning vanimalt tütrel töökohtki teada: ta on seal õppimise kõrvalt juba mitu aastat töötanud,” ütles Aivar Kokk.
Kokkade pere ühiseks hobiks on peale kokkamise ka aiatöö. Tartu-kodu aias mütates kulub neil suurem osa suvistest õhtutest.
“Kolm aastat oleme oma aia rajamisele juba pühendanud ja kui kaks aastat veel pingutame, siis on see ehk juba selline, nagu vaimusilmas näeme: meil on oma n-ö viisaastaku plaan,” ütles Aivar Kokk.
Kui aed vastaval firmal rajada lasta, saaks selle valmis ka ühe suvega, ent Kokad tahavad kõik ise teha. Ning vähehaaval tehes saabki tulemus parem, sest vahepeal on aega asju läbi mõelda.
Töö ja pere kõrvalt jääb Aivar Kokal sõpradele hulga vähem aega, kui ta sooviks — nii tõelistele hingesõpradele kui ka lihtsalt headele sõpradele. Esimesi on tal enda sõnul piisavalt, teisi palju.
“Kahjuks tuleb sõpradega suhelda rohkem telefoni ja interneti teel,” tunnistas Aivar Kokk. “Aga peale oma pere liikmete on siiski ka sõpru toeks vaja: nemad tunnevad sind läbi ja lõhki, aga samas oskavad sind ja sinu tegemisi jälgida ka kõrvaltvaataja pilguga ning aitavad mõnegi kord surnud punkti kinni jäänud ettevõtmise uuesti liikuma lükata.”
Küsimusele, miks ta siis täielikult perele ja sõpradele ei pühendu, vaid igasuguste projektidega jändab, vastas Aivar Kokk, et on Jõgevamaal sündinud ja elanud ning selle kandiga kokku kasvanud ning tunneb seepärast vajadust hoolitseda selle hea käekäigu eest. Jõgeva vallaga on tal muidugi eriline suhe: ta on endiselt selle valla kodanik ja vallavolikogu liige veel pealegi. Ent ka Peipsi äär on tema jaoks oluline: seda piirkonda lihtsalt tuleb tema meelest aidata.
Investeeringute nimel
Aivar Kokk ei salga, et tema hiljutine Isamaa ja Res Publica Liitu astuminegi on seotud lootusega saada niimoodi tema osalusel käivitatud ettevõtmistele paremini rahalist tuge.
“Erakonda astumine oli minu jaoks raske otsus, paraku tuli see teha, et maakond ei jääks ilma üsna suurtest investeeringutest,” tunnistas Aivar Kokk. “Kahte suuremasse parteisse mul soovi astuda polnud ja neist järgmine oli IRL. Tänases olukorras tundus see olevat ainuke viis kaasa rääkida Jõgeva- ja Tartumaale investeeringute toomisel.”
Hiljutisel maarahva kongressil oli Aivar Kokk üks sõnavõtjaid. Oma ettekandes analüüsis ta seda, mis meie majanduses kahe viimase aasta jooksul juhtunud on, ning seda, kuidas hinnatõus on seotud aktsiisi ja käibemaksu tõusuga.
“Ma arvan, et kõik saalisistujad said aru, et mitte põllumehed, töötlejad ega kaupmehed pole hinnatõusus süüdi, vaid majanduses on sisendite hinnad aktsiisi ja käibemaksu tõusu tõttu nii palju kallinenud, et hinnatõus on paratamatu,” ütles Aivar Kokk. “Pakkusin kongressil lahenduseks, et sooja ja kütuse käibemaksu tuleks vähendada ning esmatarbekaupade käibemaks viia üheksast protsendist allapoole, nagu enamikus Euroopa maades. Omavalitsuste tulubaas tuleks aga taastada, st tõsta üksikisiku tulumaksust omavalitsustele laekuv osa praeguselt 11,4 protsendilt tagasi 11,93 protsendi peale. Kui see kõik tehtud saaks, siis suudetaks igal pool Eestis hakkama saada: ettevõtted suudaksid uuesti jalule tõusta ja uusi töökohti looma hakata ning inimesed jõuaksid poes süüa osta. Siis tekiksid uuesti ka tulud, mida saaks ümber jaotada nendele, kes abi vajavad. Kõrgharidus peaks aga kindlasti kõigile tasuta olema, sest ainult siis on see kättesaadav kõigile noortele, sõltumata nende vanemate rahakotist. Ning ainult siis saab Eesti jätkuvalt olla haritud rahvaga maa.”
Aivar Koka meelest on valitsemiskulud Eestis nii omavalitsuse kui ka riigi tasandil suuremad, kui on meile jõukohane. Mõnedki ministeeriumid võiks tema arvates ühendada ning mõnedki omavalitsused parema teenuse pakkumiseks ühineda.
“Tänane majandussituatsioon peaks panema omavalitsus- ja riigijuhte mõtlema. Eraettevõtjad on ju pidanud oma valusad otsused enamasti juba ära tegema, riik ja omavalitsused on püüdnud oma kärpeid aga veel üsna “pehmelt” teha,” ütles Aivar Kokk. “Hiljuti avaldatud andmetel on Eestis 70 000 inimest, kes peavad plaani siit parematele jahimaadele lahkuda. Riik peaks tegema kõik, et inimesed siit ära minna ei tahaks.“
Räägib isaga praegugi
Ühiskonnaelu aktuaalsete probleemide üle on Aivar Kokk sel aastal koos teiste avaliku elu tegelastega arutlenud Vooremaa arvamuskülgedel ja seda enam kui kolmekümnel korral.
“Nii et olen sel aastal ka väikest viisi ajakirjanik olnud,” ütles Aivar Kokk muiates.
Seda aastat jääb tema elus meenutama ka üks kurb sündmus: tema isa, teeneka spordimehe Raimund Koka igavikuteele lahkumine.
“Nii mina kui ka vend Toomas oleme oma isalt, aga muidugi ka emalt eluteele väga palju kaasa saanud,” ütles Aivar Kokk. “Kui ma jõuaksin elus pooltki nii palju ära teha kui mu isa, oleksin ma enda arvates päris palju jõudnud. Räägin isaga mõttes praegugi: kas pikematel autosõitudel või Siimusti kalmistul tema haual käies.”
Tänavusel isadepäeval oli isa Raimund veel oma pere keskel ja üks viimaseid asju, mida ta poegadele südamele pani, oli see, et nad jõululaupäeval oma peredega ikka Siimustisse tuleksid.
“Siimustis vanematekodus oleme olnud koos varasematel jõululaupäevadel ja oleme loomulikult ka tänavu,” ütles Aivar Kokk.
Kokkade traditsioonilisteks jõuluroogadeks on viimastel aastatel olnud rõõsa koorega hautatud küülik ja kamamagustoit. Hane pole nad veel teha proovinud, aga võib-olla proovitakse seegi tänavu ära.
Siimustis on Aivar Kokk ka täna õhtul: teda oodatakse külla sealse lastekodu Metsatareke jõulupeole. Lastekodu on ta püüdnud jõudumööda alati aidata, ikka selle nimel, et seal oleks niisama palju soojust ja kodusust kui tema enda kodus.
“Soovin, et kõigil jõgevamaalastel oleks jõulude ajal tuba soe, leib laual ja pere terve!” ütles Aivar Kokk.
i
RIINA MÄGI
