Tänavu suvel avas Pajusi vallas asuv mõisaaegne ait-kuivati, mis uue kuue saanud, oma uksed. Nüüd hakatakse seal korraldama kultuuriüritusi, soovijate isiklikke tähtpäevi ning muid taolisi sündmusi. Projekti eestvedajaks oli Pajusi mees, sealse põllumajandusühistu Pajusi ABF juhataja, ajaloo- ja koduloohuviline Lembit Paal.
Lembit Paal lausus, et kindel plaan Pajusi külas asuv muinsuskaitse all olev ait-kuivati korda teha oli tal juba neli-viis aastat tagasi, mil Paalakalda osaühing selle ajaloolise hoone omandas. Aktiivne ehitus- ja restaureerimistöö kestis kolm aastat.
Lembit Paali sõnul muutis ait-kuivati taastamise keerukaks asjaolu, et seda oli vahepealsel ajal oluliselt ümber ehitatud, osaliselt ka välisseinu lammutatud. Hoone katus oli katki, seepärast pääses vihmavesi nii vahelagedele kui keldrisse, mistõttu osa keldrist oli juba sisse varisenud.
Restaureeritud hoone nagu hästi säilinud vana
Muinsuskaitse litsentsi omav ehitaja leiti oma piirkonnast, selleks osutus Põltsamaa Ehirest OÜ ja töödejuhatajaks oli seal Pajusi oma mees Heino Puide. Kõige esimene eesmärk oli hoone edasisest lagunemisest päästa.
Paali sõnul pakub ajalooliste hoonete taastamine ise välja mõtteid ja ideid, millisel eesmärgil neid edaspidi kasutama võiks hakata. Niisuguse hoone taastamine on piisavalt pikk aeg selleks, et kaaluda ja läbi analüüsida mitmeid ideid. Restaureerimist ei saa võrrelda uue hoone projekteerimisega, kus projektis määratakse vastavalt hoone kasutamise eesmärgile ruumilahendus. Ajaloolise hoone puhul tuleks võimalikult suures osas säilitada selle algupära ja ehedus. Hästi restaureeritud hoone võiks jätta mulje mitte taastatud, vaid hästi säilinud vanast hoonest.
Paalakalda OÜle kuuluvates ajaloolistes hoonetes on nii materjalide kui interjöörielementide valikul püütud kasutada algupäraseid materjale ja sisustuselemente. Lembit Paal on nii mõneski ajaloolises hoones tajunud, et selle arhitektuuriline ja sisekujunduslik pool ei vasta ajaloolisele taustale. Muutes sellises hoones mingil moel ruumilahendust, lammutades vaheseina või võttes üles vana põranda, tuleb ilmsiks asju, mida pole parimagi tahtmise juures ette näha võimalik. Ait-kuivati magasiaida osas tuli vanade põrandate alt välja väga ammusel ajal sinna karniisikividest laotud põrand, seega oli võimalik ka hoone karniisid tolleaegsete kividega taastada.
Lindilõikamise asemel korraldati vahva kontsert
Ait-kuivati puhul oli esmaseks mõtteks koostada sinna hoone lagunemise peatamise järel väljapanek, mis tutvustab, kuidas omal ajal vilja kuivatati ja jahvatati.
Mingil hetkel sattus Lembit Paal ühte Kallastel asunud, eelmise sajandi alguses ehitatud ning eelmise Eesti Vabariigi ajal täiustatud veskisse. Selle sisustus veeti Pajusisse ja plaanis on paigaldada see ait-kuivatisse, et eksponeerida töötavat veskit. Elutud eksponaadid Paali sõnul inimest ei kõneta ja atraktiivseks saab veski alles siis, kui selle mootor töötab, rattad ja hammasrattad pöörlevad, ülekandemehhanismid liiguvad.
Samas ei ole seatud eesmärgiks ait-kuivatit töötava veskina kasutama hakata. Hoone atraktiivse muuseum-kontserdipaiga idee tekkis alles käesoleva aasta esimesel poolel, kui hakati tõsisemalt mõtlema, kuidas seda laiemale avalikkusele tutvustada. Kindel soov oli loobuda hoone avamisel klassikalisest lindilõikamisest ja tähtsate inimeste kõnedest. Nii jõuti mõtteni korraldada sel puhul vahva lõõtspillikontsert, kus peaesinejaks oli Lembit Paali hea sõber Allan Paal. Nii oli publikul võimalus nautida toredat kontserti ja tutvuda taastatud ajaloolise hoonega. Edaspidi saab uudistada ka töötavat veskit, kontsertide korraldamise võtab aga oma õlule Pajusi rahvamaja juhataja Merle Nisu. Praeguseks on ait-kuivatis juba kaks juubelisünnipäevagi peetud, aga hoonet on võimalik sündmuste korraldamiseks kasutada ainult soojal ajal.
Enne mune, siis kaaguta
Lembit Paali sõnul on ta tänulik muinsuskaitseametile rahalise toetuse eest, järelikult usutakse, et Pajusi kandi rahvas on ajaloo- ja kultuurihuviline.
Jõgevamaa Koostöökoda eraldas ait-kuivati taastamistöödeks raha Leader- programmist. Lembit Paal peab muinsuskaitsjatelt saadud toetust väga tänuväärseks ega jaga rahva seas levinud arvamust, et muinsuskaitsjad ainult takistavad ajalooliste hoonete ja objektide taastamist ega eralda selleks piisavalt raha. Paali kinnitusel ei saa äsja uuenenud hoone muinsuskaitseameti omandiks, vaid jääb endiselt eraomandiks. Seetõttu on tema eraettevõtjana väga tänulik toetuse eest, mis on eraldatud meie kõigi ühisest maksurahast. Paalakalda omanduses on veel mitmeid teisigi muinsuskaitselisi hooneid ja kõiki neid taastatakse.
Praegu käib aktiivne tegevus Pajusi tall-tõllakuuri taastamisel ja enne lume tulekut tahetakse hoonele katus peale saada. Tall-tõllakuur on nõukogude ajal väga palju ümbehitusi üle elanud ja seda taastada on väga keeruline.
Kohe on valmimas projekt Pajusi vanale kauplusehoonele. Ka tall-tõllakuuri kõrval asuvale hoonele on projekt olemas. Lembit Paali sõnul polegi eesmärgiks nende hoonete restaureerimisel tähtaegu taga ajada. Pigem eelistab ta sel puhul pikemat protsessi, mille käigus saab selgemaks, mida täpselt teha tuleks.
Ideed ajalooliste hoonete edaspidiseks kasutamiseks on tal olemas. Samas on Lembit Paal mees, kes ei taha jagada lubadusi enne, kui töö on tehtud. Ta tegutseb nii igapäevatöös kui vanu hooneid korda tehes põhimõttel, et enne munemist pole mõtet kaagutada.
TOOMAS REINPÕLD
