Airi Rütterile anti üle Ullo Toomi aastapreemia

 

Pühapäeval andsid Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Tallinna Raekojas üle rahvatantsu olulisima aastapreemia, tantsutaat Ullo Toomi stipendiumi Jõgeva tantsuõpetajale Airi Rütterile.

 

Ullo Toomi fondi halduskogu leidis, et Airi Rütter rahvatantsu traditsioonide hoidjana ja propageerijana on oma aastatepikkuse tööga Jõgeval ja Jõgevamaal väärtustanud ja edasi arendanud tantsutaadi põhimõtteid.

Kolleegid rõhutasid, et Toomi ja Rütter on paljuski väga sarnased. Ullo Toomi on öelnud, et tants peab elama vormis, mis rahuldab kaasaegseid pealtvaatajaid. Ta pani rõhku tantsija füüsilisele kultuurile, tehnikale, silmailule ja omapärale. Tantsujuht Ilma Adamson tõdes, et nii maksimalistlikke ja professionaalseid õpetajaid nagu Airi Rütter on Eestis vähe. Viletsalt tehtud ja poolikud asjad ei tule tema puhul kõne allagi.

1987. aastal Airi Rütteri juures tolleaegse Jõgeva KEKi lasterühmas tantsimist alustanud Kuljuse tantsija, praegu Siberist Tomskist koduteel olev Alo Einla märkis oma e-kirjas, et Airi oskas panna enda ümber koondunud inimesed tundma end suure pere liikmetena, kelle üle vaatab ja valvab hoolitsev ema.

Kõige õnnelikumad on aga Jõgevahe Pere naised, sest saavad koos vastse Ullo Toomi preemia laureaadiga kaks korda nädalas kokku.

Rütteri tegemised ja õpetamised pole ainult Jõgevahe Pere ringi jäänud, vaid need on ulatunud palju kaugemale. Ta on olnud nii Jõgeva linna kui ka maakonna rahvatantsupidude pealavastaja ja korraldaja, samuti oli ta mullu peetud I Eesti Naistetantsu festivali mõtte algataja ja korraldaja. Tema initsiatiivil moodustati ka naisrühmade sektsioon. Airi Rütter on teinud ettepaneku kuulutada Jõgeva naistetantsu pealinnaks, nagu Rakvere on meestetantsu pealinn.

Nagu Pipi juures, kus sünnipäevalaps kõigepealt külalistele kinke jagas, tuli ka Airi Rütter õnnitlejate ette suure roosikorviga. Ta tänas oma õpetajaid, lähedasi ja Jõgeva tantsijaid ning muusikuid.

Rütterite suguvõsa laulis ja tantsis ammu enne Airi sündi. 1947. aasta laulupeol osales tema isa, tädi õpetas Airile esimese rahvatantsu. Airi onupoeg August Bõstrov on eluaegne tantsija Kuljuses ja Tuisulises, vend Arne Rütter rahvamuusik, vennatütar Äli mängib Sõpruse ansamblis.

Vastne Ullo Toomi stipendiumi laureaat soovis lõpuks, et kokkutulnud jääksid ikka rahvamuusika ja rahvatantsu sõpradeks.

Airi Rütter alustas oma rahvakultuurialast tööd 1973. aastal Laiuse kultuurimajas, olles dirigent ja tantsuõpetaja. Töö jätkus Jõgeval, kus Airi oli paljude tantsurühmade looja, tegevuse korraldaja ning ka muusikaline juhendaja. Praegu töötab Airi Rütteri juhtimisel Jõgevahe Pere folklooriselts, kuhu kuuluvad kaks naisrühma, seeniorrühm ja rahvaliku muusika ansambel.

1987. aastal loodud Ullo Toomi fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Tantsutaadist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Ullo Toomi nimelist tantsustipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Rahvatantsijate olulisim stipendium antakse igal aastal tantsupidude algataja Ullo Toomi sünniaastapäeval.

 

Ullo Toomi preemia on seni saanud

1987 Maie Orav

1988 Heino Aassalu

1989 Salme ja Ott Valgemäe

1990 Lille-Astra Arraste

1991 Helju Mikkel

1992 Virve Kurbel

1993 Richard Tõnnus

1995 Mait Agu
1996 Enn Madi
1997 Pill ja Ülo Luht
1997 Ilma Adamson
1998 Maido Saar
1999 Liina Teose
2000 Angela Arraste
2001 Ene Jakobson

2002 Niina Raadik

2003 Henn Tiivel

2003 Ilmar Moss

2004 Maie Orav

2005 Erika Põlendik

2006 Urve Kilk

2007 Külli Tüli

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus