Aino Tammest sai laulja reedetud armastuse tõttu

Eesti muusika suurkujud Aino ja Jaan Tamm olid mu vaarema Mari Tamme noorema venna Tõnis Tamme lapsed, mulle seega vanaonu lapsed. Aino Tamme eesnimi oli algul Anu, Aino nime võttis ta hiljem, kui juba Peterburis laulmist õppis. Ema ja onu rääkisid meile, miks Aino Tamm vallaliseks jäi.

Nimelt ei suutnud ta elu lõpuni unustada noorusarmastust, jõuka Kägara talu perepoega Jaaku, kellega nad koos kasvasid ja kellest noormehe vanemad ta lahutasid, sest renditaluniku tütar ei väärinud nende poega. 

Ei väärinud suurtalu perepoega

Pehme loomuga ja luuletajahingega Jaak, kes on avaldanud ka kaks luulekogu, püüdis algul vastu hakata, kuid vandus lõpuks alla.

Linda Saul toob oma raamatus “Aino Tamm” (Tallinn, 1978) tulevase laulja armastatule saadetud lahkumiskirjas antud tõotuse: “Ei ükski maapealne vägi saa sind mu südamest. Ma olen sind igavesti armastanud ja ei taha sinust muidu lahkuda, kui vaid surma läbi.”

Nagu edaspidine elu näitas, jäi Aino oma esimesele armastusele elu lõpuni truuks, kuigi too abiellus rikka peretütrega ning neiul endal oli ka rohkelt kosilasi.

Teiste hulgas palus tulevase lauljanna Aino Tamme kätt vaarisa sugulane, Ämmuste koolmeister ja Tarvastu koorijuht Hans Kasik, kelle kooris Aino Tamm laulis. Kuid naine ei vastanud tema tunnetele. Ilmselt olid ka Hansu tunded sügavad, sest temagi ei abiellunud.

Seega tegi Jaak Käger tahtmatult Eesti muusikale suure teene. Abiellunuks Aino Tamm temaga, saanuks neiust vaid tubli taluperenaine. 

Ei unustanud sugulasi

Lahkuminek õhutas esimest Eesti kutselist lauljat armsamale näitama, millisest harukordsest naisest ta loobus. Kindlasti oli see oluline ajend tema muusikuteele siirdumisel.

Aino oli ka väga andekas käsitöö tegija, tema töid imetlesid alati kõik. Ka kuulsaks lauljaks saanuna ei unustanud Aino Tamm oma lihtsaid sugulasi.

Kui ema ja onu Johan Tartusse õppima sõitsid – onu Treffneri Gümnaasiumi ja ema Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi – , siis kutsus tollal ülikoolilinnas elanud laulja nad Tähe tänavas asunud korterisse külla. Seal rääkis ta noortele oma käikudest Pariisi, Milanosse ja Londonisse ning tõi lauale pildialbumid. Onu sõnul pakkus ta noortele Tarvastu kombe kohaselt kergelt küpsetatud keeduherneid ning koos omaküpsetatud pirukatega teed moosiga, öeldes, et kohvi ta ei joo. Ta palus ka, et onu midagi klaveril mängiks, kuid tagasihoidlik onu ei söandanud nii kuulsa laulja ees oma mänguoskust näidata.

Aino Tamm suri traagiliselt veidi enne 81aastaseks saamist Tallinnas Tina tänava korteris. Ta kägistasid sissesõitnud marodöörid, kes lootsid nimeka lauljanna korterist rohkesti väärisasju leida. Matusekutse tuli ka emale ja onule, kuid onu oli siis Vorkuta vangilaagris. Emast polnud üksi nii kaugele sõitjat.

i

LEMBIT AADER

blog comments powered by Disqus