Aime Oole on pärit Raplamaalt Eidaperest, aga elanud nüüd juba suurema osa elust Luual. Ise ütleb, et on Luuale küüditatud: tema läks omal ajal nimelt Tihemetsa metsamajandust õppima, aga kuna see eriala selles koolis peatselt ära kaotati, siis tuli tal koos teiste õpingukaaslastega autokastis Luuale loksuda ja siin õpinguid jätkata. Luua metsanduskoolist leidis Aime endale abikaasa Udo ning lõpuks ka töökoha, mida mitukümmend aastat pidas: ta oli metsakultuuride õppejõud.
Metsanduse kõrval on ta ikka ka rahvatantsu õpetanud. Mis pole üldse imelik, kui arvestada, et Aime on sirgunud kultuurist ja rahvuslikkusest läbiimbunud kodus.
?Minu lapsepõlvekodu võib suisa idülliliseks nimetada,? meenutas Aime Oole. ?Istusime laupäeviti ema, isa, õdede ja tädidega koos harmooniumi ümber ja laulsime lõputult. Samas viisid ema-isa meid palju ka loodusesse.?
?Aime on ütlemata soe inimene,? iseloomustas juubilari kunagine Palamuse kultuurimaja direktor ja praegune Nukitsamehe lasteaia muusikakasvataja Merike Kull. ?Ta leiab ühise keele nii väikese lapse kui ka eaka inimesega. Meie lasteaia lapsed viis ta ükskord näiteks Sõõru metsa seenerajale. Rada oli tal korralikult ette valmistatud ning lastel oli seal põnevust ja avastamisrõõmu nii et küll sai!
Talle on väga tähtsad tema juured: ta hoolib väga nii oma nüüdseks meie hulgast lahkunud vanematest kui ka oma lastest-lastelastest.?
Selg sirgemaksEndise Palamuse rahvamaja juhataja ja praeguse Tabivere valla kultuurijuhi Tiina Tegelmanni sõnul on Aime Oole väga otsekohene inimene.
?Aime ei räägi kunagi sinkadi-vonkadi nuka-taga-juttu, vaid ütleb asjad välja nii, nagu need on,? sõnas Tiina Tegelmann. ?Kehahoiak on Aimel aga nii suursugune, et niipea kui ma teda näen kas tänaval kõndimas või autogagi mööda sõitmas, ajan ise ka selja kohe sirgemaks. Ideid on Aimel niipalju, et jätkuks neile ainult teostajaid! Ta on hea eestiaegse kasvatusega inimene.?
Lisaks tantsijatele juhendab Aime Oole ka võimlejaid.
?Neljakümnesedki ei jõua neid asju järele teha, mida Aime ette näitab,? ütles Kaia Puusepp. ?Samas on ta inimene, kellele kõik su rõõmud ja mured korda lähevad ning kes sinu jutu peale mitte niisama kaasa ei nooguta, vaid sulle tõesti kaasa elab.?
Aime Oolega ühes rahvatantsurühmas tantsinud Lea Isotamm, kes samuti aastaid tantsujuhi leiba maitsnud, ütles, et Aime sõnal oli rühmas alati kaalu.
?Ühest küljest kuulati teda arvatavasti sellepärast, et ta oli rühmavanema tantsupartner, teisest külejst aga vist ka sellepärast, et ta meist natuke vanem ja elukogenum oli,? ütles Lea Isotamm. ?Aga selle peale, et ta vanem on, me tookord ei tulnudki!?
Kindel sõnaSee, et Aime sõnal on kaalu ja et tema lähedalolek distsiplineerib, ongi Lea meelest andnud talle eelduse eduka tantsujuhina tegutseda.
?Eriti naisi juhendades on kindlat sõna vaja,? ütles Lea. ?Kui igaüks kaagutama ja oma arvamust peale suruma hakkab, ei tule midagi välja.?
Aime ei tule Lea sõnul kunagi proovi nii, et poleks selleks korralikult valmistunud.
?Tal on kõik täpselt läbi mõeldud ja läbi joonistatud,? ütles Lea. ?Ja tal on tantsu asjus väga tundlik pilk: ta näeb kohe, kui miski pole nii nagu vaja ning teab ka, mida ette võtta, et ilusam oleks. Soojendust teeb ta aga nii, et pärast trenni pole ükski lihas haige.?
Ka Lea rõhutas seda, et Aimele on väga tähtsad ta pere ja omaksed ning ta hoolib neist väga. Et hoolimine on vastastikune, võisid juubelipeol viibinud oma silmaga näha. Tütre, minia ja lastelaste ette kantud sõnalis-muusikalist põimikut võis Aime kuulata oma poja ja väimehe kätel kiikudes. Sellist au ei saa osaks just paljudele emadele, ämmadele ja vanaemadele.
Tantsiti juubelipeol aga ohtrasti: kohal oli terve hulk praegu Palamusel tegutsevaid tantsurühmi ning 1979. aastal moodustatud segarühmgi, milles Aime ise tantsis. Tikk-kontsad tuli juubilaril küll alt võtta, kui ta nende seltsis ?Vanaisa polkat? tantsima läks, aga jalg oli tal niisama kerge kui pea kolmkümmend aastat tagasi.
RIINA MÄGI
