Aidu järvel selgitati Eesti meistrid paadimudelispordis

Eesti laevamodellistide liit korraldas möödunud nädalavahetusel Aidu järvel raadio teel juhitavate ECO elektri- ja FSR-enduro kestvussõidupaatide Eesti lahtised meistrivõistlused.


Aidu järve äärde tuli kohale 41 osalejat 87 paadiga. Rohkem kui kolmandik oli piiri tagant – 15 Lätist või Leedust.
„Meil on siin Lätist ja Leedust isegi maalimameistrid kohal. Seda harrastatakse enamasti Kesk-Euroopas, meil on tegelejaid vähe, aga suurtes maades on neid tuhandeid.
Eestist maailmameistreid veel pole, küll on tuldud 10 hulka.
Kuigi meil on Eesti lahtised meistrivõistlused, siis üldjärjestuse kohad tulevad nii nagu tulevad. Eesti meistrid selgitatakse ikka Eestis pärit võistlejate hulgast,“ selgitas võistluste korraldaja Toomas Torv.
„Võib ju tunduda, et need on raadio teel juhitavad mängupaadid, aga igal klassil on oma nõuded,“ muigas Torv. „Neid paate poest ei osteta, neid kas tellitakse meistritelt või tehakse ise. Meil enamasti tehakse ise,“ selgitas ta. „Niisugusesse väikesse elektripaati on tehnikat ja materjali kulunud umbes 200 euro eest, aga oma tööd on sinna pandud väga palju tunde,“ lisas ta.
Sisepõlemismootoriga paatide hinnaklass algab 1000 eurost. „Kiirused on suured. Elektripaat on umbes 20 sentimeetrit pikk, aga liigub kiirusega kuskil 30 km tunnis, tundub, et see pole iseenesest suur kiirus, aga kuna ta on nii lühike, siis peamine trikk on see, et paat ennast ümber ei keeraks ega sukelduks. Et saavutada nii sõidustabiilsus kui ka kiirus,“ rääkis korraldaja.

Sobiv veekogu jäi silma

Paatide mudelisporti harrastatakse juba ammusest ajast. Aga klubisid, kus sellega tegeldakse on vähe. „Tallinnas on kaks klubi, kõvad klubid on veel Narvas ja Viljandis. Paljud teevad väljaspool klubisid, kodus, kui isa ees, siis pojad-tütred ka. Mõned mudelispordiringid tegutsevad huvikoolide tiiva all,“ selgitas Torv.
Sellel tehnikaspordil vanusepiiranguid ei ole, aga noorteklassis võisteldakse kuni 19. eluaastani.
Kuidas Eesti paadimudelispordi meistrivõistlused Aidu järvele jõudsid, kui meie kandis seda teadaolevalt ei harrastata? „Mööda sõites jäi see veekogu silma. Kõige rohkem segavad meid vee peal lained ja Kõpu tiik (rahva seas Aidu järvena tuntud veekogu ametlik nimi – toim) ongi ses mõttes õige suurusega. See on piisavalt suur, et oma võistlustrassid ära mahutada ja piisavalt väike, et suurt lainet ei tekis,“ ütles Torv.

Survet loodusele ei ole

„Karjäärid on sageli lihtsalt tööstusmaastik, mis ei paku oma silmale kuigi palju. Siin on küll kunstlik veekogu, aga siin on ka ilus loodus. Kui möödasõidul silma jäi, hakkasin kohalike hulgas maad kuulama. Põhiline, et nemad vastu ei ole ja vallavalitsus andis loa, eks näis, mis tagasiside pärast on,“ muretses korraldaja.
Keskkonda tegelikult ei reostata, niisugust kallist paati keegi järvepõhja ei unusta. „Veel septembri lõpus on poisid ise läinud paadile järve põhja järele ja kui muidu ei saa, kutsutakse tuuker.
Need sisepõlemismootoriga paadid võivad küll määrdesüsteemist tilga õli vette poetada, aga meil on kasutusel kastoorõli, mis on tegelikult looduslik õli, ning kütusena kasutavad sisepõlemismootorid piiritust. Mingit suurt reostust ei saa tekkida, kõik on looduslikud materjalid ja hajuvad mõne tunni jooksul,“ selgitas Torv.
Mudelispordiga tegelevad seltskonnad mõneti kattuvad, sest kes ühega tegelevad, tegelevad vahel ka teisega. Nii kuuluvad tehnikaspordi liitu nii raadio teel juhitavate autode ja laevadega võistlevad seltskonnad kui ka raadioorienteerujad. Paadimudelisporti on mitmesugust, Aidus võistlesid võidusõidupaadid, aga ehitatakse koopiamudelidki, nii raadio teel juhitavaid kui ka neid, mida laua peale pannakse nagu iluasju. Sel juhul hinnatakse võistlustel teostust.
„Ega nad (paadid) nüüd päris seda ei teinud, mida peaks,“ ütles võistlustel pärast üht võistlussõitu perekonna mehhaanik Enno Rebane. „Nad peaks sõitma ja olema juhitavad, praegu on ühel paadil pärast avariid auk sees ja teisel sai aku enne finišit tühjaks,“ nentis ta. Viljandist pärit Enno on oma lastele mehhaanikuks ja jõudnudki paadimudelispordini laste huvikooli kaudu. „Minu hobiks sai see laste kõrvalt, lisas ta.

VÕISTLUSE TULEMUSED

ECO Mini Standard – Christian Root
ECO Mini Expert juunior – Artjom Vakhromeev
ECO Mini Expert seenior – Donatas Ceponis; Eesti meister Eduard Sammelsoo
ECO Expert juunior – Johannes Rebane
ECO Expert seenior – Donatas Ceponis; Eesti meister Maksim Pahomov
Mono II – Donatas Ceponis; Eesti meister Maksim Pahomov
Kohal olid maailma-meistri tiitleid saavutanud osalejaid Leedust: Valentinas Pumputis, Donatas Ceponis

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus