Olen viimasel ajal tervisega mitut puhku kimpus olnud. Tänavu aprillikuus sattusin nii raskesse seisu, et kiirabi viis mu Jõgeva haiglasse. Sattusin sellesse haiglasse esimest korda elus: senini olin ainult Tartus haiglas olnud. Kui omal ajal räägiti meie kandis, et Jõgeva haiglasse tasub ainult surema minna, siis minu kogemus oli sootuks vastupidine: mulle sai osaks väga hea vastuvõtt, mulle leiti kohe vajalikud ravimid ja aidati mind kiiresti jalule.
Kui haiglast koju sain, hoiatas dr Kutti mind, et pean ennast veel hoidma. Aga kodus oli vaja kartul maha panna ja aedvili külvata. Ja katsu siis kiirete asjatoimetuste kõrvalt ennast hoida! 21. mail läksidki asjad jälle nii halvaks, et mind tuli haiglasse viia. Seekord oli minu raviarstiks dr Lõoke. Temaltki sain väga professionaalset abi. Lisaks vereülekandele ja ravi määramisele tehti seekord kindlaks ka see, mis on minu tervisehädade peapõhjus.
Nüüd olen jälle kodus ja saan oma asjadega taas ise hakkama. Olen Jõgeva haigla töötajatele väga tänulik, et nad mu kaks korda jalule on aidanud. Nimeliselt ei oskagi kedagi välja tuua, sest selles haiglas on kõik inimesed väga tublid, teevad sujuvat koostööd ning suhtuvad inimlikult ka minusugusesse eakasse – olen juba 76-aastane – patsienti. Ka toit on maitsev ja sellest saab kõhu nii täis, et juurde tuua pole vaja midagi. Täpselt sama kinnitaksid ka kõik minu palatikaaslased.
Jõgeva haiglas tunned, et oled sinna oodatud. Minuga leidis näiteks aega tegelda isegi peaarst dr Põdder. Ega ma Tartu haiglate kohta midagi paha taha öelda, aga mina sain paremat abi just Jõgeval.
MAIA TUUKSAM Jõgeva vallast
