Taluaiad on rajatud aastakümnete jooksul mitmete põlvkondade poolt, paljud juba esimese Eesti Vabariigi päevil. Need aiad vajavad otsustavat korrastamist, nüüdisaegseks muutmist. Siin kasvatatakse kõike, mida talupere vajab.
Tegelikult jäävad sellised aiad pensionieas vanemate tegevusväljaks. Pärast Euroopa Liiduga ühinemist on loomakasvatus väiketootmisena meie külas lõpetatud. Kui Kuremaa piirkonnas oli paarkümmend aastat tagasi üle 150 lehma oma tarbeks, siis nüüd on neid alles jäänud vaid kümmekond.
Ka talumaad suurtootjatele välja rentinutel jääb praegu ainsaks tegevusalaks aiandus. Tore, et paljud on osanud selle kujundada tasuvaks ettevõtmiseks, müües köögivilja ja marjad kokkuostjatele või turul.
- Aed olgu kaunis ja kasulik
- Mesilased aias
Ka asulate ja väikelinnade aedade rajamisel tuleb omaks võtta nüüdisaegsed seisukohad. Pole õige istutada väikeaeda kõrgekasvulisi õunapuid, samuti ka marjapõõsaid. Euroopa õunakasvatuses kolmandat kohta hoidev Poola on meie poed ja turud odavate õuntega üle ujutanud. Väiketootja ei suuda nendega võistelda.
Ilupuudeks on väikeaias õige valida madalakasvulised viljapuu- ja marjakultuurid. Nende õitemeri kaunistab aedu kevadel, sügisel aga annavad meile rikkaliku saagi. Sellisteks on näiteks paradiisiõunapuu ?Doego? (aeda 1-2 puud). Oma kogemustest võin öelda- imelise maitsega õunad nii kompotiks kui ka mahlaks. Sobib ka koos arooniaga. Väga saagikad ja kannavad igal aastal.
Aianurkades võiksid olla kirsi- ja astelpajupõõsaste rühmad. Astelpajud on eriti kaunid sügisel oma säravkollaste marjakobaratega.
Kruntidevaheliseks piirdeks sobivad hästi ploomipuude read või vaarikahekid. Praegu, kus vaarikasorte on valida, sobivad selleks sirged ja madalakasvulised sordid. Kui tarvis, võib kõrguse piiramiseks latvu kärpida kuni 50 cm, ilma et saak väheneks.
Tänavaäärseks piirdeks sobivad madalad ilupõõsad (tuhkpuu, punane kukerpuu). Ühtegi hekki ei tohi lasta kasvada kõrgemaks, kui suudate seda ilma abivahenditeta pügada. Kui tarvis, võib heki varjus olla madal nüüdisaegne aiavõrk.
Loobuda tuleks kallitest ja inetutest lippaedadest. Koduaed olgu kaunis ja kasulik, inimesele mugav.
Aia rajamiseks tuleks tellida projekt. Tihti aitab asjalik eeskuju või hea nõuanne. Kuluks jääb siis ainult istikute maksumus.
Jõgeva kandi aiapidajad võivad saada istikuid Palamuse ja Luua puukoolist, roosiistikuid Laaseri aiast Laiuselt. Vaarikaistikuid minu käest Kuremaalt. Et vaarika järele on nõudlus, soovitan julgelt rajada ka uusi äriaedu.
Asendamatuteks abilisteks aias on mesilased, kes elustavad aeda tolmlemisega ja mitmekordistavad niiviisi saagi. Mesilased kahekordistavad vaarikasaagi mitme sordi puhul, kui hektari kohta on 2-3 peret.
Üks mesilaspere võib vaarikaõitest koguda kuni 6 kilogrammi mett päevas. Kui hea meetaim raps võib anda hektari kohta kuni 500 kilogrammi mett, siis vaarikas kuni 1000 kilogrammi (30 peret hektari kohta).
Vaarikas õitseb olenevalt sordist 4-6 nädalat, andes suure osa suvisest meesaagist.
Mesilaste huvilisi on maakonnas enim Kuremaal, kus tegutseb 6 mesinikku 60 perega. Enamasti kasvatavad mesilasi endised õpetajad ja koolitöötajad. Mesilastega tegelemine maandab hästi stressi.
Loodetavasti hakkavad aianduskultuuri tõstma ja mesindust laiendama vastloodud külaseltsid. Raha saab taotleda PRIA abiga. Nõu ja vahenditega on abiks Jõgeva mesinduspoe omanik Mare Sopp.
ENDEL SÖÖT, aiandushuviline
