Ahto Vili: ?Carl Robert Jakobsoni ideed on surematud?

Härra Vili, varem sarnanesite ka väliselt Carl Robert Jakobsoniga. Nimelt oli Teil habe, mille nüüdseks olete ära ajanud. Kas see oli tingitud palavusest või tahate avalikkusele toonitada, et Jakobsoniga on oluline sarnaneda sisemiselt, mitte väliselt?

Habeme ajamisel puudub sügavam filosoofiline taust. Carl Robert Jakobsoniga sarnaneb kõige paremini aga Vello Mäeots, Tormast pärit mees, kohaliku kooli vilistlane, kes on siinsetel üritustel varemgi Jakobsoni mänginud ja teeb seda ka künnipäeval. Tema avabki Jakobsoniks kehastatuna künnipäeva suurmehe mälestussamba juures.

Millele korraldajad künnipäeva ette valmistades kõige enam mõtlesid?

Pidasime kõige olulisemaks , et üritus oleks atraktiivne ja suunatud võimalikult paljudele huvilistele.

Usutavasti korraldatakse Tormas ka edaspidi Carl Robert Jakobsonile pühendatud künnipäevi. Mõne aastapärast ei pruugi enam olla Jakobsoniga viiesajakroonist rahatähte, sest kehtivad eurod. Kas valate nostalgiapisara Jakobsoni pildiga raha mälestuseks?

Sellistel teemadel ma ei spekuleeri. Ma pole eurode Eestisse tooja ega krooni taganutja. Usun aga, et vaatamata rahatähtedele Carl Robert Jakobson kui sümbol elab ikka edasi , kusjuures tema õpetuse ja pärandi püsima jäämine oleneb meist kõigist.

Tormas tegeldakse rohkem kui teistes paikades maaelu erinevate väärtuste propageerimisega. Mis ajendab Teid tegutsema ja pingutama?

Meil on eriline pinnas, mis lausa kohustab tegelema ürituste ja ettevõtmistega, mida korraldame. 18. aastat oma elu esimesest poolest elas Carl Robert Jakobson Tormas. Kes teab, kui poleks olnud Tormat, kas siis olnuks Kurgjat ja “Sakalat”, kes oleks siis maalitud viiesajakroonisele rahatähele.

Eestlaste võistluskünni traditsioon algas 1874. aasta 10. augustil, mil Carl Robert Jakobson korraldas Pärnumaal esimesed teadaolevad künnivõistlused. Ka praegu peetakse Tormas künnikultuurist lugu. Siinsed mehed Mait Pajo ja Raido Kunila on Eesti tippkündjad

Veel on Tormas Eesti vanim puhkpilliorkester ja tänase Jõgevamaa suurim põhikool. Kõik need asjad kohustavad tormalasi tegema valgustustööd, kui meie tegevust nii iseloomustada võib.

Mis on Teie hinnangul Carl Robert Jakobsoni suurim teene tänase Eesti põllumajandusele?

Carl Robert Jakobson on esimene, kes võttis kasutusele hõlmadra, sellise adratüübi nagu meil praegu kasutusel on. Tema algatusel hakati Eestis kündma hõlmadraga. Jakobson on öelnud, et põllutööriistadest, mida maa harimise juures tarvitatakse, on ader kõige tähtsam ja kõige tarvilikum.

Künnipäeva tutvustavalt voldikult loeme, et Jakobsoni adraga künnab Kristi Tormast. Kes see daam on, kellele usaldatakse Jakobsoni ader?

Kristi Tertõtsnaja on Tormas elav naine, kes oskab adra ja hobusega künda.

Milles üldse seisneb künni maagilisus. Miks kõneldakse künnist märksa rohkem, kui teistest põllutöödest?

Korralik künd on kogu põllumajanduse alus. Kui maa pole korralikult küntud, pole võimalik ka äestada või nagu kaasaegsemalt räägitakse, kultiveerida. Künnist algabki agrotehniline kultuur. Tänasel künnipäeval saabki tutvuda uute maaharimise- ja maaviljelusvõtetega, õige künnitehnikaga.

Kündmiskunsti on tutvustamas tipptasemel kündjad Maido Pajo ja Raido Kunila, kes on osalenud ka aastaid künni maailmameistrivõistlustel. Ühtpidi on ju meeldiv, et meil on pidevalt samad tippkündjad, aga kas teisalt ei tee muret järelkasvu nappus?

Tõepoolest, see, et künnikultuuris pole järelkasvu, uusi tegijaid, on tõesti põllumajanduse mõõnaperioodi tagamaa. Raido Kunila ja Mait Pajo ei künna aga mitte ainult tippüritustel. Nende kaasabil on igal aastal teoks saanud õppepäev Torma põllumeestele.

Suurüritustel on ikka kombeks osta ja müüa. Nii toimub ka Torma künnipäeval laat. Viimasel ajal on aga mitmed maa ja väikelinnade laadad enamasti rõivakaupade müümiskohtadeks muutunud.

Oleme Torma laatasid korraldades toonitanud, et ootame müüma ennekõike maa- ja talukaupu.

Jakobsoni künnipäeva patrooniks on president Arnold Rüütel. Kas riigipea nõusoleku saamiseks tuli hakata varakult ettevalmistusi tegema?

Arnold Rüütel oli meeleldi nõus künnipäeva patrooniks tulema, sest kõik maa ja põlluga seonduv on talle südamelähedane. Ma arvan, et Eesti maaelul ja maakultuuril võikski olla kaks sümboli tähendusega isikut, möödanikust Carl Robert Jakobson ja kaasajast Arnold Rüütel.

Reageerides kutsele künnipäeva patrooniks tulla, on Arnold Rüütel kirjutanud: ?Eesti põllumajanduse ja maaelu traditsioonide hoidmine aitab meil paremini mõista oma rahva minevikku ning seega ka olevikku. Künnipäevade traditsioon on oluline osa maaelust, mille hoidmine on meie auväärne kohus.?

Kuidas presidenti Tormas vastu võetakse, mida talle näitate?

President Arnold Rüütel vaatab erinevate künniviiside demonstratsiooni ja me tutvustame teda ka uue lüpsilaudaga. President kohtub Tormas ka Jõgevamaa omavalitsusjuhtidega.

Mis võiks olla presidendile kõige olulisem sõnum põllumajanduselust tänases Tormas?

Jõudluskontrolli tabelis paistab Torma Põllumajandusosaühing silmapaistvate näitajate poolest silma. Kõige olulisemaks pean aga, et Tormas on püsima jäänud maaelu ja maatöö. Kui on tööd, siis on ka keskasulas elanikke ja vallale maksumaksjaid, on noori ja õpilasi Torma põhikooli.

Kuidas on Tormas aga lood teaduse kasutamisega praktikas, mille vajalikkust on toonitanud nii Carl Robert Jakobson kui ka Arnold Rüütel?

Torma Põllumajandusosaühingul on püsivad koostöösidemed Eesti Põllumajandusülikooliga. Mitmed teadus-ja uurimistööd on kirjutatud meie nüüdisaegse lüpsilauda töid ja tulemusi aluseks võttes. Teadlaste nõu arvesse võttes tegeleme Kanada ja USA embrüode siirdamisega lehmadele.

Tormas nagu teisteski Eesti maapiirkondades on lisaks põllumajanduslikule suurtootmisele ka talud. Kuidas erinevad põllumehed oma vahel läbi saavad, lähiminevikus on räägitud talunike ja suurtootjate vahelistest vastuoludest ?

Konflikti suuremate ja väikemate põllumajandustootjate vahel pole õieti olnudki. Mõned poliitikud on jutud sellistest vastuoludest kunstlikult üle puhunud. Mis puutub Tormasse, siis siinsete põllumeeste head koostööd näitab seegi, et Torma Põllumeeste Seltsi ja Torma Maanaiste Seltsi kuulub nii osaühingu töötajaid kui ka talunikke. Torma Põllumeeste Selts, Torma Maanaiste Selts koos vallavalitsusega on ka Jakobsoni künnipäeva korraldajad.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus