Muutuvad aga millegi paaniline kartmine, ängistus või halb tuju regulaarseks ja hakkavad segama igapäevaelu, vaevab inimest haiguslik ahistus- või ärevushäire. Nüüdisajal kasutuses olevas rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis käsitletakse ahistushäiretena 14 erinevat diagnoosi. Meditsiiniuuringute põhjal selgub, et 25 protsendil inimestest on teatud eluperioodil ahistushäired olnud.
Ahistustunne takistab igapäevaelu
Sagedamini vaevavad patsiente paanikahäire, üldine ahistushäire ehk üldine tusatunne. Üldise ahistushäire põhilisteks tunnusteks on ebaloomulikult liigne tähelepanu oma muredele, hirm nii lähiomaste saatuse kui globaalsete protsesside pärast maailmas. Sellised haiged ei saa õhtul und või ärkavad varastel hommikutundidel, sest muremõtted segavad magamast.
Ahistushäirete hulka kuuluvad ka mitmesugused sotsiaalsed foobiad: kõrgete paikade, suurte väljakute, sildade, rahvarohkete paikade jne kartus. Sotsiaalsed foobiad mõjuvad takistavalt inimeste igapäevaelule, samuti tulevikuplaanide elluviimisele.
Näiteks rahvarohkemate seltskondade kartusel osutub keeruliseks koolis õppimine. Foobiate tagajärjel tekivad sageli tõkked sotsiaal- ja pereelu alustamisel. Soomlastel on sageli täheldatud kohvitassineuroosi. See tähendab, et käed värisevad, nii et kohv loksub maha.
Tekivad ka kehalised vaevused
Mitmeid patsiente võivad vaevata korraga mitmed ahistushäired. Üheaegselt esinevad näiteks unehäire, masendunud meeleolu ja isiksusehäire.
Ahistushäiretega kaasnevad ka somaatilised ehk kehalised vaevused, milledest tüüpilisteks on kaelalihaste jäikus ning sellega liituvad peavalud. Tekkida võivad ka kõhuvaevused, südamehäired, hingamisahistus, astmalaadsed sümptomid, tükitunne kurgus ja peapööritus.
Ahistushäirete korral esinevateks kognitiivseteks häireteks on mälu ja keskendumisvõime nõrgenemine.
Pooltel paanikahäiretega patsientidel on ka mingi somaatiline haigus ? migreen, südameklapi rike, kõrgvererõhutõbi või krooniline valusündroom. Paanikahäirega patsiendid ei räägi sageli arsti vastuvõtul oma psüühilistest probleemidest, sest kardavad, et siis ei võeta nende kehalisi vaevusi tõsiselt.
Uuemate meditsiiniliste uuringute põhjal on 30 protsenti ahistus- ja ärevushäiretest pärilikud ja võivad ka sageli korduda.
Ahistushäired on rasked psüühilised seisundid, mille ravimata jätmine viib paratamatult patsiendi elukvaliteedi halvenemisele.
Raviviisid erinevad
Ärevus- ja ahistusraviks kasutatakse peamiselt antidepressante ehk masendusravimeid ja kognitiivset, tuge andvat psühhoteraapiat. Ühe ahistushäire korral saab patsiendi ravimisega toime ka perearst. Keerulisematel juhtudel tuleks kindlasti pöörduda psühhiaatri poole.
Masendusravimite tarvitamist peaks alustama väikestest annustest, sest need ravimid tekitavad paljudel kõrvalnähte nagu peavalu, iiveldustunne ja higistamine. Mõned patsiendid vajavad ravi alguses rahusteid. Sõltuvuse tekkimise vältimiseks tuleb nende ravimite tarvitamine õigeaegselt lõpetada.
JAAN OLARI, psühhoterapeut
