„Tõlkige mõni tuntud eesti lastelaul võõrkeelde ja hakake seda laulma!” Niisugust meelelahutusviisi soovitab Eesti Maaülikoolis agronoomiat õppiv Kristjan Annuk, kes on õhtuti ja nädalavahetustel juhtinud mitut laadi pidusid peaaegu kõikides Eesti maakondades.
Jõgevalt pärit Kristjanile meeldis juba koolipõlves esineda ja tähelepanu keskmes olla. Võib arvata, et need omadused on pärit tema isalt Olavilt, mitmekülgselt avaliku elu tegelaselt, kes samuti endale peojuhina ja ka pulmavanemana nime on teinud. „Isa võimeid selles valdkonnas tuleb tunnistada ja tunnustada, kuid tema mind siiski suunanud pole. Meelelahutusmaailma tõmbas mind Arlet Palmiste ning tugev tänu talle selle eest. Algul jälgisin hoolega tema juhitud pidusid, ise aga proovisin oma võimeid lasteüritustel. 2004. aastal palus aga Arlet mul minna enda asemel Jõgeva Sinu Pubisse karaokeõhtut juhtima. Mõtlesin paar päeva ja andsin nõusoleku. Tundus, et asi läks korda ja ka publik jäi rahule. Nii korraldasingi Sinu Pubis kolm aastat järjest avalikke pidusid. Praegu olen aga spetsialiseerunud kindlale seltskonnale mõeldud eraüritustele.”
Igav ei tohi olla kellelgi
Seda, mitmel peol eestvõtjaks on oldud, pole Kristjan Annuk kokku lugenud. „Kui aga geograafiast rääkida, siis tean, et peojuhiks on oldud kõikides Eestimaa maakondades, välja arvatud Hiiumaa,” rääkis ta, rõhutades, et peojuhi töös on kõige olulisem hoolitseda selle, et keegi igavust ei tunneks, hoida ära lausjoomine ja väikestesse gruppidesse eraldumine. „Nüüd olen meelelahutaja ametisse juba sedavõrd sisse elanud, et pole enam erilist vahet, kas saan kutse pidu juhtida näiteks kuu aega või kaks nädalat enne sündmust.
Mõistagi võtab peo ettevalmistamine märksa rohkem aega kui vahetu tegevus seltskonna ees. Igal juhul tuleb kasuks see, kui peo tellijad omapoolsed soovid eelnevalt läbi mõtlevad ja need peojuhiga läbi arutavad,” rääkis ta.
Naljad ja mängud tuleb läbi mõelda
„Häid nalju leiab anekdoodikogumikest, aga ka elust enesest, kui silmad ja kõrvad lahti hoida. Arvestama peab ka sellega, millises vanuses ja missuguste huvide ja arusaamadega inimesed on seltskonnas ülekaalus. Näiteks lähevad kolmekümneaastastele peale teised naljad kui kuuekümnestele.
Viimasel ajal on üsna moes ka teravamad naljad, näiteks nöökamised feminismi teemadel. Nende esitamine nõuab aga põhjalikku läbimõtlemist, et keegi ennast isiklikult solvatuna ei tunneks,” kinnitas peojuht.
„Mitmekesisemat liikumist ja suuremat eneseväljendamisoskust eeldavatesse mängudesse kaasan julgema ja mõnusama olemisega pidulisi. Vaoshoitumate jaoks on aga mängud, mida võimalik mängida ka lauas istudes. Üks liikumismäng on selline. Inimesed kõnnivad muusika saatel ja kui muusika katkeb, peavad nad istuma, kuid enne kätte võtma eseme, mida ma ütlen. Kui selleks on kivi, minnakse seda vahel ka väljast otsima,” tõi Annuk ühe näite.
„Palju lusti saab ka siis, kui püüda mõni tuntud lastelaul võõrkeelde tõlkida ning seda laulda. Nii on ju naljakas kuulata, kuidas omal moel tõlgitud „Rongisõit” inglise või saksa keeles kõlab. Niisugune ajaviide sobib hästi ka väiksematesse seltskondadesse ja pidutsejad tulevad sellega hästi toime,” ütles Kristjan.
Pidu juhitud ka võõrkeeles
Võõrkeelte tundmist on peojuhil endalgi oma ametis tarvis läinud. „Olen vedanud vene seltskonna pidusid, kus inimesed väga avalad ning valmis iga ettevõtmisega kaasa tulema. Kuidagi „pusin” ka seda keelt ja kui mõni sõna meelde ei tule, võtan appi eesti keele. Märksa paremini valdan aga inglise keelt, millele on kaasa aidanud ka raamatute lugemine, filmide vaatamine ja muusika kuulamine. Ka inglise keeles peo juhtimise kogemus on juba olemas. Näiteks vedasin Tallinnas ühe välisfirma eesti filiaali jõulupidu, kuhu olid kutsutud ka sama firma töötajad välisriikidest.”
Mõnikord peab peojuht tegema valiku ajaliselt kokku langevate tööpakkumiste vahel. „Kulusid arvestades võib otsustamisel rolli mängida peopaiga lähedus minu elukohale. Aga üldiselt eelistan pidusid, kus osalejad pole enam verinoored, vaid näiteks kolmekümneaastased, kes oskavad pakutud ajaviitest juba rohkem rõõmu tunda ning sellega kaasa tulla.
Hea meel on ka tõdeda, et Eesti meelahutusettevõtjad moodustavad üsna üksmeelse ja sõbraliku seltskonna, kus välditakse teineteisele jala taha panekut ja põhimõtet, et ise ei söö, kuid teisele ka ei anna. Kui mõni peojuht tööpakkumise saab, kuid tal pole endal võimalik minna, soovitatakse ikka kolleegi.”
Meelelahutuse kohta sünnilinnas Jõgeval arvab Kristjan Annuk mõndagi positiivset. „Huvitavaid ja suurematele rahvahulkadele suunatud meelelahutusprojekte on siin välja mõelnud ja teostanud Aimar Pihlak ja Kalev Pärtelpoeg. Hea, et tekib juurde ka uusi peopidamise paiku ja oma kogemustest kiidan siinkohal Madise Maja.”
Eesti Maaülikoolis on Kristjanil plaanis lõpetada magistrantuur ja ehk minna ka doktorantuuri. „Agronoomia on piisavalt mitmekesiste rakendusvõimalustega ala. Tingimata ei tarvitse hakata endal põldu harima, sest vaja on ka nõustajaid, konsulente, ettevõtlusprojektide eestvedajaid. Usun, et kõrgharidusega põllumehena leian endale huvitava töö. Kindlasti soovin aga ka tulevikus truuks jääda juba üsna hästi tundma õpitud meelelahutusvaldkonnale,” lubas Jõgevalt võrsunud peojuht.
iii
JAAN LUKAS
