SISUTURUNDUS
Kui veel paarkümmend aastat tagasi pidi pildistamiseks rohmakat kaamerat kaasas kandma, siis nüüd saame kõik pilti teha oma nutitelefonidega.
See on tõstatanud aga probleemi. Kuna inimese nägu ning keha kuuluvad tema isikuandmete hulka, kehtib nende jäädvustamisele ning pildina avaldamisele isikuandmete kaitse seadus.
Selleks, et sa seaduse vastu ei eksiks, on vaja sellest aru saada. Advokaadibüroo selgitab, millal ja kus tohib inimesi pildistada ning jäädvustusi avaldada.
Mis on foto otstarve?
Isiklikuks kasutamiseks võid filmida ja pildistada kõike. Kui sa materjali ei avalikusta, ei ole sul tarvis pildil või videol olevatelt isikutelt nõusolekut küsida.
See, kui viisakas on võõra inimese pildistamine, on omaette teema. Kui võimalik, oleks seega kena pildistatava inimese nõusolekut küsida isegi siis, kui sa fotot kuskile üles ei lae.
Mis on avalikustamine?
Avalikustamine tähendab sellise video või foto nähtavaks tegemist, kus pildistavat inimest ennast ei ole. Avalikustada võib kas näitusel või ajalehes, telekanalis või sotsiaalmeedias (Instagram, TikTok, YouTube, Facebook jne).
Lisaks sellele loetakse avalikustamiseks ka video või foto saatmist e-postiga. Seda juhul, kui pilt või video saadetakse isikule, keda ennast videol või pildil ei ole.
Avalikustamine ei ole pildi või video saatmine inimestele, kes on pildil või videol. Näiteks tähendab see, et pilte võib jagada lastevanematega, kelle lapsed on pildil. Selleks ei pea küsima luba nende laste vanematelt, kelle lapsed samuti pildil kajastuvad, kuid kellele pilte ei saadeta.
Kas avalikus ruumis viibivaid inimesi võib pildistada?
Nägu on inimese iseloomulik tunnus. See tähendab, et tuleb hinnata, kas pildil olev inimene on äratuntav. Kui foto on udune ning inimene ei ole äratuntav, ei ole ka tegu isikuandmetega.
Äratuntavaks loetakse pildil olev inimene juhul, kui tema isiksus on tuvastatav pildi vaatajale, mitte pildil olevale inimesele. Kui pildil kuvatav isik on äratuntav, rakenduvad isikuandmete reeglid, mis tähendab, et foto avaldamiseks on tarvis saada pildil oleva inimese nõusolek.
Pane tähele, et teatud juhtudel võib pildil olev inimene olla äratuntav ka iseloomulike tätoveeringute või muude eritunnuste järgi.
Piltide avaldamine ajakirjanduslikul eesmärgil
Kui pilt on mõeldud ajakirjanduses avaldamiseks, on see lubatud ka fotol oleva isiku nõusolekuta. Seda aga vaid siis, kui pilt on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning foto avalikuks tegemine ei kahjusta liigselt isiku õigusi.
Seega kehtib sama loogika ka siis, kui tegemist on päevakajalise sündmuse jäädvustamisega. Fotode ja videote avalikustamine ei ole aga lubatud siis, kui neil puudub ajakirjanduslik eesmärk, näiteks Snapchati video saatmine sõpradele Vabaduse Väljakul rulatavatest lastest.
Filmimine ja pildistamine avalikel üritustel
Avalik üritus on avalikus kohas toimuv ning avalikkusele avatud etendus, võistlus, lõbustusüritus, kaubandusüritus või muu sarnane koosviibimine, mis ei ole korrakaitseseaduse tähenduses olev avalik koosolek.
Avalikul üritusel kehtib inimeste pildistamisele ja filmimisele järgmine reegel – üritusel viibiv isik peab saama enda jäädvustamist soovi korral ära hoida. Pildistamise või filmimise fakt peab olema arusaadav.
Juhul, kui avaliku ürituse puhul saab eeldada, et seal võtab aset pildistamine, ei ole vaja isikuid teavitada. Ironmani stardis ei ole seega tarvis igalt osalejalt eraldi pildistamiseks luba küsida.
Isikuandmete töötlemine
Kui isikuandmete töötlemine ei kahjusta isiku õigusi, on neid lubatud töödelda ilma inimese nõusolekuta (kui pildi eesmärk on kirjanduslik, kunstiline või akadeemiline eneseväljendus). Esimese ning kõige olulisema asjana tuleks igal juhul jälgida, et pilt ei kahjustaks jäädvustatud inimese eraelu.
