Adrenaliini Aadria mere äärest

 

Aasta olulisim rahvusvaheline motomatkasündmus — FIM Ralli — kandis tänavu 64. järjekorranumbrit ja peeti mai lõpus Horvaatia kaunis rannikulinnas Zadaris. Eesti motomatkaklubidest oli seal suurima esindusega väljas Jõgeva MC.

Rahvusvahelise Mootorispordi Föderatsiooni (FIM) egiidi all toimuval FIM Rallil pole ralliga selle sõna tavatähenduses mingit pistmist. Tegemist on pigem kokkutulekuga, mille juurde kuulub siiski ka võistlusmoment. Mäng käib nimelt kilomeetrite peale: mida rohkem on meeskonnas sõitjaid ja mida rohkem kilomeetreid nad kokkutulekule saabumiseks läbivad, seda edukamad ollakse.

Eestil oma väiksuse ja motomatkaharrastuse ikka veel võrdlemisi kasina leviku juures ralli üldvõidule kandideerida suurt lootust pole, küll aga pakub Eesti klubidele pinget väike „rebimine” oma maa parima klubi tiitli ja karika pärast. Senini on see karikas enamasti Eesti Motomatkajate Klubi (EMMK) saagiks langenud, seekord „tegi” Jõgeva MC neile aga „ära”: EMMK oli väljas nelja mehe ja sama arvu tsiklitega, Jõgeva MC esindus viie masina ja mehega. Jõgeva MCd esindasid Alo Teder, Peter Lind, Toivo Jurtom, Vilmar Engel ja Harri Drell, kellest Jõgeva-mail elab, tõsi küll, vaid esimene. Zadarisse sõitis Jõgeva MC esindus läbi Riia, Kaunase, Varssavi, Katowice, Viini, Ljubljana ja Pula.

„Marsruudi püüdsime koostada nii, et see meie varasemate Euroopa-reiside omadega palju ei kattuks,“ ütles Alo Teder. „Kiirteedele eelistasime aga võimaluse korral väiksemaid teid, mida mööda sõites saab põnevamaid ja vahetumaid elamusi.“

Teelt eksida pole tema sõnul tänapäeva tehnikaajastul enam võimalikki. GPS-seade oli peal Jõgeva MC esinduse kahel masinal, mille omanikud siis kordamööda teejuhiks olid. See amet on päris väsitav, sest lisaks teele ja navigatsiooniseadmele tuleb jälgida ka seda, et taganttulijad maha ei jääks. Seepärast ei saagi kogu teejuhikoormust ühe inimese õlule laduda.

Meri ja mäed

FIM Rallil osalesid seekord 31 riigi esindused. Kaugemad tulijad olid Ameerika Ühendriikidest, Kanadast ja Tuneesiast. Kõige rohkem kohtas rallilaagris Alo Tederi sõnul soomlasi ja itaallasi. Soomlasi oli seal sadakond ning nende esindusele läkski ralli üldvõit. Eesti esindus oli pingereas kolmeteistkümnes. Peale üldjärjestuse koostati rallil veel mitmesuguseid edetabeleid ja jagati välja erinevaid karikaid.

Korralduse poolest hindas Alo Teder tänavust FIM Rallit paremaks kui möödunud aastal Kreekas, ülemöödunud aastal Itaalias ja üle-ülemöödunud aastal Saksamaal toimunut.

„Aga 2005. aastal Eestis, täpsemalt Tartus korraldatud FIM Ralli vastu ei saanud ka tänavune,“ ütles Alo Teder.

FIM Ralli on tema sõnul natuke küpsemas eas ja soliidsemate inimeste üritus, kus mürtsul, möllul, kangematel jookidel ja kummipõletamisel väiksem roll ning omavahelisel suhtlemisel ja ühistel ekskursioonidel suurem.

„Kohapeal nähtust jättis kõige sügavama mulje järvederohke Plitvice rahvuspark, aga tegelikult oli väga ilus kogu Aadria mere rannik oma ajalooliste sadamalinnade ja kauni loodusega. Seal sõitsime tavaliselt ikka nii, et ühele poole jäid mäed ja teisele poole meri,“ ütles Alo Teder. „Tore oli ka varasematelt FIM Rallidelt tuttavate motomatkajatega kokku saada ning maailma asju arutada.“

Zadarist tagasi tulekuks valiti vahelduse mõttes jälle pisut teine marsruut kui minekuks: sõideti läbi Zagrebi, Budapesti ja Rzeszowi. Varssavist kodu poole kulgeti taas tuttavat teed pidi. Kui senini oli ilm motomatkajaid igati soosinud — lasknud neil 25-30-kraadist soojust, päikesepaistet ja Aadria mere sooja vett nautida, siis Poola-Leedu piirist koduni sõideti vihmas, tükati koguni paduvihmas. Aga üldmuljet reisist see ei rikkunud, seda enam, et tänapäeval on motomatkajaile abiks korralik vihmakindel varustus. Ka enam-vähem uued tsiklid pidasid pikale reisile päris hästi vastu. Ainult ühe sumbutaja keevitamiseks tuli Varssavis remonditöökoda otsida.

Horvaatia-reis võttis ühtekokku aega kaks nädalat, mille kestel läbiti 5300 kilomeetrit ja kulutati viie masina peale kokku umbes tuhat liitrit kütust.

„Ehkki ka rallilaagris veedetud aeg on tore, jäävad FIM Rallil käimisest rohkem meelde ikka minekud ja tulekud,“ ütles Alo Teder. „Kui koju jõuad, siis on esimesel hommikul päris imelik ja kurb tunne, kui taipad, et polegi enam põhjust koos mõnusate kaaslastega tsiklisadulasse hüpata.“

Vana arm ei roosteta

Koolipõlve motoharrastuse juurde pöördus ASi Perevara juhataja Alo Teder tagasi kuue aasta eest. Elanuks ta mujal kui Jõgeval, võinuks see ehk juhtumata jääda, aga igal aastal toimuvad Jõgevatrefid ei lasknud tsiklimürinat ja kaugete teede kutset kuidagi unustada. Et ka mõned vanad sõbrad, kellega Alo omal ajal koos Viljandis koolipinki oli nühkinud, endale taas tsiklid olid muretsenud, ei jäänudki Alol muud üle kui sama teha. Nüüd võetaksegi igal suvel koos ette üks pikem Euroopa-tuur ning hulk lühemaid trette.

„Euroopa on juba üsna tihedalt läbi sõidetud, ainult Hispaania ja Portugal on veel käimata,“ ütles Alo Teder. „Ka Eestis oleme väga palju huvitavat näinud. Näiteks võtsime ükskord kätte ja sõitsime läbi terve Peipsi Eesti-poolse ranniku. See on väga omapärane kant. Ja kui autoga kohale sõitvat linnasaksa ikka natuke võõrastatakse, siis tsiklimehele tullakse kohe juurde ja hakatakse juttu puhuma.“

Motomatkamine tähendab Alo Tederi ja ta sõprade jaoks vahetuid looduselamusi, rõõmu mõnusast seltskonnast ning adrenaliini, mida põhjustab mõnevõrra ekstreemsetes tingimustes viibimine.

„Kui Lätis ja Leedus polnud motomatkahooaja saabumine veel nii märgatav, siis Poolast alates olid maanteed juba tsikleid täis,“ ütles Alo Teder. „Mis aga majanduskriisi puutub, siis see ei paistnud ei Poolas, Horvaatias ega ka mujal eriti tunda andvat: majutusasutused olid rahvast täis ja mõnedes neist olid koguni sügiseni kõik kohad broneeritud.“

FIM Rallidel hakkasid Alo ja tema sõbrad käima Jõgeva MC kauaaegse presidendi Igor Ellissoni soovitusel.

„Senikaua, kuni puuraukudest naftat tuleb ja kummitehased tegutsevad, elab ka motomatkaharrastus, sest mehi, kes lenksust haaraksid, meil jätkub,“ ütles Igor Ellisson. 

·         FIM Ralli on mainekaim iga-aastane rahvusvaheline motomatkasündmus. Esimeseks FIM Ralliks loetakse 1936. aasta Berliini olümpiamängude puhul korraldatud mootorratturite tähesõitu, millel osales ka 14-liikmeline Eesti esindus, kes tunnistati ülejäänud kümne võistkonna ees ülekaalukaks võitjaks.

·         1940. aastal inkorporeeriti Eesti Nõukogude Liitu ja me kaotasime oma liikmelisuse Rahvusvahelises Mootorispordi Föderatsioonis (FIMis). Aastatel 1963-1968 osalesid eestlased FIM Rallidel Nõukogude Liidu võistkonna koosseisus. Pärast ühe eestlasest motomatkaja Läände põgenemist jäi uks FIM Rallidele meie motoristide jaoks pikaks ajaks suletuks.

·         1991. aastal taastati Eesti liikmelisus FIMis.

·         1994. aastast on eestlased taas regulaarselt FIM Rallidel osalenud.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus