Et uue katlamaja rajamine Adavere alevikku tõstaks toasooja hinna lakke, on kaalumisel senise katlamaja renoveerimine, samuti vajab uuendamist soojatorustik.
Oktoobrikuu Põltsamaa vallavolikogu istungil oli juttu Põltsamaa valla soojamajanduse arengukavast aastatel 2016-2026. Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson lausus, et Adavere aleviku soojamajanduse arengukava nii nagu kõik teisedki arengukavad vaatavad nii minevikku, olevikku kui tulevikku.
Adavere alevikus on koolimaja ja elamute kütteks kaugkütet kasutatud alates 1979. aastast. Praegu varustab Adavere aleviku koolihoonet ja korterelamuid soojusenergiaga Adven Eesti AS.
Katlamaja asub tarbijatest kaugel
Teemat selgitas vallavolikogu liikmetele lähemalt energiaaudiitor ja Adavere uue soojamajanduse arengukava koostaja Aadu Vares. Energiaaudiitori sõnul on Adavere alevik keerulises olukorras seetõttu, et katlamaja asub paljudest soojatarbijatest küllalt kaugel. Katlamajale lähedal on ainult Adavere põhikool, mis tarbib katlamajas toodetavast soojusenergiast veidi üle veerandi. Ühe ideena on arutatud võimalust ehitada Adaverre uus katlamaja, mis asuks soojatarbijatele lähedal ‒ see aitaks vähendada soojakadu torustikus. Olemasolev katlamaja on küllalt kaua töötanud ja Aadu Vares ei välista võimalust, et puiduhaket põletava eelkolde kohta võidakse teha ettekirjutus, siis ei tohi seda enam kasutada. Lisaks puiduhakkele kasutatakse Adavere katlamajas ka põlevkiviõli. Tulevikus nähakse ette võimalus põlevkiviõli kasutamisest loobuda. Soojatarbijate hulgas Adaveres erilisi muutusi ette näha ei ole, välja arvatud üks kortermaja, mis võib uuesti soojusvõrguga liituda.
Uue katlamaja jaoks pakuti välja kolm erinevat asukohta. Aadu Varese sõnul räägib uue katlamaja rajamise vastu asjaolu, et katlamajast alguse saav magistraaltorustik kuni Adavere aleviku Aia tänava hooneteni on uuendatud ning sellesse on tõsiselt investeeritud. Pealegi näitasid tehtud arvutused, et uue katlamaja ehitamine oleks läinud liialt kalliks ja rajamiseks tuleks maha võtta ka mõisapargis kasvavaid puid. Seetõttu otsustati olemasolev katlamaja renoveerida. Võimalik on ära kasutada senist hoonet, kütusehoidlat, õlikatelt, kütuse mahuteid, seadmeid ja kommunikatsioone, oluline on jätkata kohaliku kütuse ‒ hakkepuidu ‒ kasutamist.
Kaalumisel torustiku uuendamine
Adavere aleviku soojamajanduse kohta koostatud uuringus analüüsiti ka seda kuidas, millises ulatuses ja järjekorras tasuks sealset soojusvõrku uuendada. Arvutused näitavad, et torustikku korraga täies mahus uuendada ei ole otstarbekas, see tõstaks liialt soojusenergia hinda. Seetõttu tuleks uuendada torustikku järk-järgult alustades kõige probleemsematest lõikudest. Lähtuda tuleb sellest milline on torustiku ühe või teise lõigu vanus ja kui palju esineb seal lekkeid. Kui probleemsed lõigud on välja selgitatud, on ka selge, kust tuleb torustiku uuendamisega alustada.
Adavere alevikus soojustorustiku kogupikkuseks on 1,8 kilomeetrit, millest umbes 700 meetrit on uuendatud. Aadu Vares lausus, et kui torustik lausa vee all ei ole ja lekkeid ei esine, siis ei tasu selle välja vahetamisega kiirustada.
On selge, et uuendatud torustiku puhul vähenevad hoolduskulud. Toivo Tõnsoni sõnul on Adaveres ühes kortermajas olemas selline soojusmõõtur, mis mõõdab eraldi iga radiaatori sooja tarbimist. Ka Põltsamaa vallal on selles majas üks korter ning sellest nähtub, et igas toas on erinev sooja tarbimine. Toivo Tõnson ütles, et kui inimesed mõistavad, et nad ei tee liiga sooja toa puhul mitte akent lahti, vaid reguleerivad radiaatorite soojust, hoiavad kõik majaelanikud kokku. Samas, kui keegi oma korteris pikemat aega ei ela ja radiaatorite soojuse n-ö tugevalt maha keerab, hakkab kõrval asuvates korterites kohe soojuse tarbimine kasvama. Sageli ütlevad kortermajade elanikud, et mis tema ikka kokku hoiab, sest nagunii maksavad kõik majaelanikud ühtemoodi.
Kõigi Adavere soojamajandusse tehtavate investeeringute puhul tuleb kindlasti kasutada investeeringutoetusi.
TOOMAS REINPÕLD
