Nagu möödunudaastastel, samuti Adaveres peetud Eesti meistrivõistlustel, võitis tänavugi kõik meestedistantsid ? nii 500, 1500, 3000 kui ka 5000 m 17-aastane tallinlane Danila Ruusu. Tema 3000 m distantsil välja sõidetud aeg 4:49,95 oli koguni parem juunioride maailmameistrivõistluste kvalifikatsiooninormist. Niisama stabiilselt oli kõigil aladel teine Ruusu noorem klubikaaslane Eerik Idarand. Pronksmedalid jagasid omavahel vennalikult samuti Pirita Suusaklubis harjutav Jaan Saks ja rohkem rulluisutajana tuntud talllinlane Kert Keskpaik: esimene oli edukam lühematel, teine pikematel distantsidel. Mitmevõistluse arvestuses hõivasid esikolmikukohad Ruusu, Idarand ja Saks. Olgu öeldud, et seeniorid, juuniorid ja A-klassi noored võistlesid koos ühes põhiklassis, B-, C- ja D-klassi noorte üle peeti eraldi arvestust.
Sama süsteem kehtis naiste kohta. Naisteklassis jäi tänu tublile noorele adaverelannale Sandra Alusalule mitu kuldmedalit kodumaile: ta oli parim nii 1500 kui ka 3000 meetri distantsil kui ka mitmevõistluses. Kahel ülejäänud distantsil ? 500 ja 1000 meetris ? võidutses külalisesineja Soomest Anna Rasilainen ja Alusalu pidi leppima hõbemedaliga. Edukamateks olid naisteklassis veel tallinlannad Birgit Hansson ja Evelin Idarand. Hansson sai hõbemedali kahelt distantsilt (1500 ja 3000 m) ja oli ka mitmevõistluse arvestuses teine, Idarand sai 500, 1000 ja 3000 m distantsil pronksi ning mitmevõistluse kolmanda koha.
Noorteklassides tegid kaasa põhiliselt kohalikud noored ja mõistagi jäid siis kodumaile ka medalid.
Õpivad laevas
“Kuigi Danila Ruusu täitis vastava kvalifikatsiooninormi, jätab ta juunioride MMile siiski minemata ja stardib ala propageerimise huvides samal ajal Peipsil toimuval Kalevipoja uisumaratonil,” ütles Pirita Suusaklubi kiiruisutajate abitreener Kaja Remmelgas. Klubi põhitreeneriks on Tiit Idarand.
Nii Kaja ja Tiidu enda lapsed Eerik ja Evelin Idarand kui ka nende klubikaaslased Danila Ruusu ja Jaan Saks treenivad põhiliselt Helsingis, sest Tallinnas kiiruisurada pole ja kunstjääga rada pole terves Eestiski.
“Reedel kell neli on noored laevas ja loksuvad Helsingi poole, pühapäeva öösel kell pool üks jõuavad Tallinna tagasi,” ütles Kaja Remmelgas. “Kooliraamatud on neil laevas kaasas ja sõiduaeg kulutatakse õppimisele.”
Tehnilist baasi aitab noortel Helsingis laduda tunnustatud spetsialist Toivo Kihlanki, kes oli kohal ka Adaveres. Tehnikaõppetunni andis ta siin kohalikele noortelegi.
“Arvestades sellega, et Danila Ruusu ja Jaan Saks on kiiruisutamist harrastanud ainult kaks aastat, on nad jõudnud üsna heale tasemele, ent tuntud uisumaade eakaaslastega, kes juba kümmekond aastat treeninud, neid siiski võrrelda ei saa: kiiruisutamine on ala, mille puhul tehnilise baasi ladumine päris kaua aega võtab, ilma tehnikata aga kiirust ei tule,” ütles Kihlanki.
Eerik Idarannal ja tema õel Evelinil on tema sõnul ses mõttes rohkem perspektiivi, sest nad olid alustades nooremad ? Eerik 12 ja Evelin 10. Ent vaid kodus ja isegi Soome vahet sõites nad kaugele ei jõua, sest tõeliselt kiireid aegu sõidetakse tänapäeval vaid uisuhallides ja Soome esimest kiiruisuhalli hakatakse rajama alles tuleval aastal. Praegu on meile lähemad hallid Berliinis ja Erfurdis.
Aeg tuhast tõusta
Nii Adavere uisuraja kui ka kogu võistluse kohta oli Kihlankil öelda vaid kiidusõnu. Tema arvamust jagas Eesti Uisuliidu vastne peasekretär Jaak Gross.
“Adavere uisuentusiastil Väino Treimanil on õnnestunud n-ö käsitööna nii hea jää teha, et kannatab kombainiga tehtuga vabalt võrdluse välja,” ütles teenekas iluuisutamistreener Gross, kes ise Adaveres esimest korda kiiruisud alla pani ja kõik distantsid läbi sõitis. “Ka uisutajate järelkasvu treenimisel teeb Treiman fantastilist tööd.”
Eesti kiiruisutamisel oleks Grossi arvates aeg tuhast tõusta küll. Kuna Pirita Suusaklubi treener Tiit Idarand on asja tõsiselt käsile võtnud, siis usub Gross, et juba järgmistel taliolümpiamängudel võib võistlustules olla ka Eesti kiiruisutaja.
Kõige värvikam kohtumine oli allakirjutanul Adaveres kahe omaaegse kiiruisutaja, pärnulase Hans Könninge ja tallinlase Toomas Kirsiga. Praegu kuuekümnendates härrad olid 1960. aastate lõpus, mil kiiruisutamine Eestis mitteperspektiivseks alaks kuulutati, tippvormis noored mehed.
“Mina tulin Eesti meistriks 1968., Toomas 1969. aastal,” ütles Hans Könninge. “Siis aga tõmmati alale kriips peale, kuna mujal maailmas hakati sõitma tehisjääl ja peatselt koguni hallides, meil aga selliseid võimalusi polnud. Kui nüüd kuulsin, et Adaveres jälle Eesti meistrivõistlused korraldatakse, panin üle kolmekümne aasta taas uisud alla, tegin natuke trenni ja sõitsin siin kõik distantsid peale 5000 meetri läbi. Nooruses tuli mul areenilt lahkuda kaotuskibedust tundmata, nüüd tahtsin kaotada ka.”
Adavereski ei uisuta praegu mitte üksnes lapsed, vaid täiskasvanudki.
“Väino Treiman on Adavere rahva stressitohter, kes aitab haigekassal hulga raha kokku hoida,” ütles endale kopsaka summa eest korralikud klapiga kiiruisud soetanud loomatohter Aivar Kamenjuk, kes mõistagi ka meistrivõistlustel kaasa tegi.
“Tänu sellele, et on hea valgustatud rada ja uisulaenutamise võimalus, veedavad lapsed tunduvalt rohkem aega vabas õhus,” lisas kahe uisutamishuvilise tütre ema Piret Saare.
RIINA MÄGI
