Kuuga kogusid adaverelased üle 700 allkirja selleks, et Adavere ja Põltsamaa vahele rajataks kergliiklustee. Seni pole maanteeamet neile veel vastanud.
Adavere alevik Tallinn-Tartu trassil on kurikuulus liiklusega seotud probleemide poolest. Hiljuti valmis seal Tallinn-Tartu maantee alt kulgev jalakäijate tunnel, mis ühendab Adavere tööstuspiirkonna teisel pool maanteed paikneva elamurajooniga.Tunneli rajamine ei lahendanud kaugeltki kõiki adaverelaste liiklusmuresid. Adavere inimesed, eesotsas Adavere Agro maakorraldaja Eve Kõrtsiga, võtsid nõuks asuda koguma allkirju, et Adavere ja Põltsamaa vahele ehitataks kergliiklustee.
Amet väitis, et teed pole vaja
Samasuguse sooviga on maanteeameti poole korduvalt pöördunud ka Põltsamaa vald, kuid ikka ja jälle on sellele pöördumisele eitavalt vastatud. Eve Kõrtsi sõnul vestlesid nad sellel teemal maanteeameti inimestega ajal, mil Adaveresse jalakäijate tunnelit rajati. Maanteeameti esindajate sõnul ei olevat kohalikud elanikud kergtee rajamiseks huvi ilmutanud ja seetõttu puuduvat kohapeal nõudlus selle objekti rajamiseks. Et niisugused väited ümber lükata, otsustati asuda kodanikualgatuse korras piirkonna inimestelt, eelkõige mõistagi Adavere ja Põltsamaa elanikelt, allkirju koguma.
Raivo Suni, kes internetis Põltsamaa kandi uudiseid vahendab, soovitas esitada maanteeametile petitsiooni koos kohalike elanike allkirjadega. Info toetusallkirjade kogumise kohta liikus kiiresti suust-suhu ja inimesed hakkasid ise allkirjade andmise võimalust otsima. Blanketid, kuhu Adavere aleviku ja Põltsamaa vahelise kergtee rajamise toetuseks allkirju sai anda, viidi mitmetesse Adavere ja Põltsamaa linna asutustesse.
Jalgrattaga Põltsamaale läbi Pajusi
Ühtekokku on petitsioonil ligi 700 inimese nimi. Allkirjade kogumisega alustati augustikuu lõpus ning aktsioon kestis septembri lõpuni. Toetusallkirjad anti üle maanteeameti peakontori esindajatele Tallinnas ja maanteeameti Lõuna regiooni esindajatele Tartus, samuti Jõgeva maavalitsusele, Põltsamaa vallavalitsusele ning Põltsamaa linnavalitsusele.
Eve Kõrts lausus, et kodanikuühiskonnas on kodanikualgatusel suur ja tähtis roll. Nüüd ei saa Maanteeamet enam nii kergekäeliselt sellesse probleemi suhtuda, sest väga suur hulk kohalikke inimesi on välja näidanud oma kindlat tahet Adavere ja Põltsamaa linna vahelise kergtee rajamiseks. Seadusest tulenevalt peab maanteeamet petitsioonile kuu aja jooksul vastama. Milline vastus sealt petitsiooni esitajateni jõuab, näitab juba lähem aeg.
Varem põhjendati Adavere-Põltsamaa vahelise kergtee rajamise ebaotstarbekust sellega, et kohe-kohe olevat kavas hakata rajama Tallinn-Tartu maanteetrassile Adavere möödasõitu. Sellest on juba hulk aastaid mööda läinud ja enam ei ole möödasõidu rajamisest midagi kuulda. Petitsiooni algataja lausus, et kevad-suvisel ajal käivad paljud Adavere elanikud jalgrattaga Põltsamaale tööle. Niimoodi tööle sõitjaid oleks rohkemgi, aga inimesed ei riski nii suure liiklusintensiivsusega maanteel jalgrattaga sõita.
Paljud Adavere inimesed sõidavad jalgrattaga Põltsamaale hoopis Pajusi kaudu, sest nii on teekond sihtpunkti oluliselt ohutum.
Petitsioonile kirjutasid alla ka mitmed suurte autode juhid, kes näevad pidevalt, kui ohtlik on jalgratturitel suure liiklusintensiivsusega teel sõita.
Eve Kõrts lausus, et kui mitmel pool Eestis on rajatud kergteed hoopis väiksema liiklusintensiivsusega sõiduteede kõrvale, siis on väga keeruline aru saada, miks ei rajata kergteed Eesti ühe suurema liikluskoormusega maantee äärde. Ta loodab siiralt, et ehk nüüd, pärast petitsiooni esitamist, muudavad lõpuks ometi maateeameti esindajad oma meelt Adavere-Põltsamaa vahelise kergtee rajamise vajalikkuse osas.
TOOMAS REINPÕLD