?Ehitajad peavad lõpetama töö jaanuaris, siis saame ka uued lapsed õpilaskodusse võtta,? ütles Adavere õpilaskodu sotsiaalpedagoog Liia Aun.
Ehitustöid teostab AS Lepe Ehitus. Tänaseks on hoone saanud juba uue katuse, paigaldatud on kõnniteede äärekivid. Tänav võeti maja eest madalamaks, et vihmavesi õue ei voolaks.
Hoone on tänaseks saanud ka uued aknad, vanad vaheseinad on maha lõhutud ning paigaldatakse uusi. Vanast hoonest jäävad ainult seinad, kõik ülejäänu tuleb uus. Lisaks elutubadele peaks uude hooneossa tulema ka õppimistuba, kus rahulikult koolitükke ette valmistada saab.
Möödunud sügiseks tehti korda pool endisest lasteaiahoonest. Lisaks õpilaskodule tegutseb korda tehtud majaosas praegu perearst. Selles korpuses, mida praegu ehitatakse, saab ruumid ka päevakeskus. Praegu tegutseb päevakeskus Põltsamaa vallale kuuluvas sotsiaalkorteris.
Praegu elavad Adavere õpilaskodus peamiselt Põltsamaa valla lapsed, aga mõned noored on ka Pajusi vallast. Eelmisel aastal oli õpilaskodus ka Põltsamaa linna lapsi.
Liia Auni sõnul on oodatud õpilaskodusse õpilased kogu Eestist. ?Mõnele lapsele ongi vaja, et nad sõpradest kaugemal oleksid ?et nad ei kipuks õppimise asemel nende juurde minema,” ütles Aun. Tema sõnul ongi õpilaskodu kohtade vastu huvi tundnud juba ka Tartu ja Viljandi sotsiaaltöötajad.
Õpilaskodus elavad lapsed tulevad reeglina sinna kohale pühapäeva õhtul ning lähevad koju reede õhtul. Vahel lubatakse neil jääda ka nädalavahetuseks. Toad, kus noored elavad, on ühe- ja kahetoalised.
Õpilastel on oma ülesanded nagu päriskoduski: nad aitavad õhtusööki valmistada, hoiavad korras oma toa ning vajadusel laovad või tassivad puid.
Õpilaskodul on puhkeruum, kus saab õhtuti arvutit kasutada, muusikat kuulata või telerit vaadata.
Auni sõnul on aga ka õhtud tihtipeale sisustatud. Külas on käinud kosmeetik, juuksur, naistearst Minni Tarum, samuti on Jõgeva noored viinud läbi koolituse narko- ja seksuaalteemadel. Iirimaal töötanud lapsehoidja jagas kogemusi tööst võõras riigis, esinemas on käinud ka looduse- ja metsamees, samuti rekkajuht. Koos tähistatakse sünnipäevi ning teisi tähtpäevi.
Sotsiaalpedagoogi ning õpilaskodu töö koordinaatori sõnul on püütud ikka iga nädal lastega kuskil käia või külalisi kutsuda, et nende silmaringi avardada.
“Meil on lapsi peredest, kus lapse hooldajaks on näiteks ainult isa või vanaema, või on lapse vanemad töötud,” ütles Aun. Õpilaskodusse suunavad lapsi sotsiaaltöötajad.
Aun ütles, et reeglina õpilaskodu elanike õpitulemused paranevad. Ta tõi näite noormehest, kes sai eelmise klassi kuidagimoodi suvetööga läbi, kuid sel õppeaastal ei olnud tal tunnistusel ainsatki puudulikku, lisaks ?kolmedele? oli ka ?neljasid? ja ?viisi?.
Liia Auni sõnul saadi tänavu ka riigilt tegevustoetust, mille eest sai osta õppevahendeid nagu sõnaraamatud, entsüklopeediad ja õigekeelsussõnaraamatud. Samuti saab osta kehalise kasvatuse tunnis vaja minevat varustust. Plaanis on osta ka õmblusmasin, et lapsed saaksid ka tööõpetuse kodutööd teha.
Lisaks riigile on õpilaskodu toetanud ka Järvenpää kogudus Soomest, kelle abiga on saadud suur osa majas olevast mööblist ja muudki vajalikku.
Liia Auni sõnul on töötajad lastega saanud hea kontakti, nad räägivad oma probleemidest meeleldi ning nii saab noori paremini aidata. Õpilaskodus elavad õpilased kolmandast kuni üheksanda klassini. Aun ütleb, et eks naginat tuleb ikka ette, kuid üldiselt hoiavad nende lapsed väga kokku ning aitavad üksteist.
Õpilaskodus tegeleb lastega praegu kokku viis inimest. Noortel on võimalik saada ka psühholoogi abi.
EVA KLAAS
