Adavere kooli sümboliks on tammepuu. Alates eilsest lehvib koolimaja ees ka selle sümboliga lipp. Tammed kasvavad koolimaja pargiski ning tammiselt tugevaks on põhjust lugeda siinse kooli juuri. Loodetavasti jätkub tammepuu tugevust koolielu edasiviimises tulevikuski, sest tänane Adavere kooli pere teeb suurt tööd selle nimel, et olla omanäoline ja jätkusuutlik.
Puiatu vallakoolist tänase põhikoolini
Adavere koolilapsi on alust kadestada enamikul omaealistel. Selleks on päris mitu põhjust. Juba ainuüksi see, et siinsetel koolilastel on iga päev võimalus mõelda ennast mõisapreilideks ja -härradeks, kui nad koolimaja vanas pooles ringi käivad. Kunagises mõisahoones asuvale koolile ehitati kolmkümmend aastat tagasi juurdeehitus. Mõisahoone keldris on aga kooli söökla paljude põnevate nurkade, võlvkaarte ja muu sellisega.
Ent Adavere koolil on veel mõndagi, mida kaugeltki igal koolil ei ole. Üks neist on kooli ajaloost koostatud raamat pealkirjaga “Puiatu vallakoolist Adavere Põhikoolini”, autor kooli vilistlane Lea Teedemaa. Seal on kirjas ka Adavere koolielu alguste algus: “Esimesed teated hariduse andmisest Adavere-mail pärinevad 18. sajandist. Tõukeks kooli asutamisele oli kindralkuberner G. BrauwnŽi koolipatent 1765. aastast. Selle kohaselt võisid vanemad, kes lugeda oskasid ja katekismust tundsid, oma lapsi kodus ise õpetada. Kellel kodus õppimisvõimalused puudusid, pidi seda tegema koolis. Kool tuli asutada igas vähemalt 5 adramaa suuruses mõisas. Nii on selgunud, et samal aastal taheti ka Adavere mõisa maadele Puiatu külla kool rajada, kuid talupoegade vastuseisu tõttu sai see mõte teoks 1766. aastal.”
Kingituseks almanahh
Täna tuleb Eestimaa keskpunkti Adaverre kokku erinevas vanuses rahvast väga paljudest paikadest – kõik nad on olnud kunagi siinse kooli lapsed. Kui kool iga viie aasta tagant oma sünnipäeva peab, saab kokku eriliselt palju neid, keda siit kunagi teele saadetud. Kauaaegsetel õpetajatel on põhjust heameelt tunda selle üle, kuhu nende õpilased kõik välja jõudnud. Rõõm on tõdeda, et oma endist kooli pole nad unustanud. Viis aastat tagasi oli näiteks vilistlaste kokkutulekul osalejaid 400 ringis.
Tänasele juubelipeole tulnutele on kingituseks kooli esimene äsja trükist tulnud almanahh “Olnust olevale”, mille kohta koostaja õppealajuhataja Rutt Käsik ütles: “See on pigem südamlikuks taaskohtumiseks oma kooliga, et lugedes saaks tagasi mõelda olnud aegadele. On mälestusi ja õpilaste loomingut. Kõik see on kirjutatud heatahtlikule lugejale.”
Tänased märksõnad
Tänast Adavere kooli aitavad iseloomustada juubeli puhuks välja antud voldikul seisvad märksõnad üldpealkirja all “Tuntud mitme kandi pealt”. Neis on kirjas see eriline, mille poolest üks suhteliselt väike maakool silma paistab. Et Adaveres on uisurada, pole kooli 130 lapse seas ühtegi sellist, kes uisutada ei oska ja ilmselt on harukordne seegi, et hiljutisel I Kalevipoja uisumaratonil osales sellest koolis 48 õpilast. Liikumisrõõmu tunnistuseks on viis hea tasemega võimlemis- ja liikumisrühma. Kolm aastat järjest on kool esindanud Jõgevamaad Koolitantsu finaalis. Tänavu seisab see ees järgmisel nädalavahetusel Jõhvis, kus Adavere lapsed on kõrvuti suurte linnade tantsukoolide ja klubidega. Mis rahvatantsu puutub, siis pole Adavere laste rühmad seni puudunud üheltki Tallinna tantsupeolt. Õppetöö kõrval on lastel palju häid võimalusi tegelda nii spordi kui ka muude huvialadega ning neid juhendavad entusiastlikud ja asjatundlikud ringijuhid.
Majandusteadmisi ja inglise keelt õpetatakse koolis I klassist peale. “Et inimesed edaspidi elus hakkama saaksid,” võtab direktor Rein Uusmaa kokku selle põhieesmärgi. Veel iseloomustab kooli 20-kohaline õpilaskodu, kus praegu on kolmteist last ning teist aastat tegutsev kooli rahuklass.
“Tahaksime, et meie kool oleks omane ja kodune ja et argipäevastele probleemidele vaatamata oskaksime ikka kaugemaid eesmärke näha. Püüame siin majas oma elu seada nii, et märgata oma kõrval nii suuri kui ka väikesi ning lapsi igati elurajale aidata. Peab tunnistama, et meie kooli lapsed on üldiselt väga ettevõtlikud ja tegutsemishimulised,” märkis õppealajuhataja Rutt Käsik.
VAIKE KÄOSAAR
