Dream Foundation Eesti uuris enam kui pooleteiselt tuhandelt Eesti abituriendilt nende edasiõppimise plaane ja meelsust välismaal kõrghariduse omandamise suhtes. Uuringust selgus, et abituriendid näevad välismaa kõrgkoolides õppimise võimalust kui head kogemuste saamise kohta.
“Panime noored mõtlema, kuidas nad oma tudengipõlve ette kujutavad, ning uurisime, kas nende arvates on mõeldav minna kõrgharidust omandama ka välismaale,” rääkis Dream Foundation Eesti esindaja Liina Liiv.
Noored loodavad, et välismaal saadud kogemused tulevad neile kasuks. Seetõttu peab enamik abituriente väliskõrgkoolis tudeerimist põnevaks ettevõtmiseks. Kuid on ka neid noori, kes leiavad, et neile sobib just Eestis omandatud kõrgharidus ja siinne tudengielu.
Mida võõram kultuur, seda popim
Gümnaasiumilõpetajad tõid välja pea kakskümmend eriala, mille omandamisest kõrgkoolis oleksid nad huvitatud ning mida pakuvad ka Dream Foundation Eesti partnerkõrgkoolid üle kogu Euroopa.
“Noored näevad end tulevikus seotud olevat ennekõike kunsti- ja disainivaldkonnaga. Samuti tuntakse huvi majanduse ja ettevõtluse vastu, mis võib tuleneda praegustest majandustingimustest,” ütles Liiv ja lisas, et n-ö pehmed teadused köidavad abituriente enam.
Noored eelistavad elada tudengielu ennekõike inglise keelt kõnelevates riikides, nagu Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid. Huvi näidati üles ka Hispaania, Saksamaa ja Taani vastu. Vähem populaarseteks osutusid Soome ja Rootsi. Mida kaugem ja võõrama kultuuriga on riik, seda enam see noori õppimispaigana huvitab.
Enamasti on motivatsiooniks uus ja huvitav kogemus, seda nii hariduslikust kui maailmavaatelisest küljest. Samuti leiavad noored, et välismaisel kõrgharidusel on neile tulevikku silmas pidades enam pakkuda kui kohalikel ülikoolidel. “Välismaa kõrgharidust peetakse paremaks, kuna see on enam praktilise suunitlusega ning noored pooldavad õppimist läbi praktiliste kogemuste, mille abil kinnituvad ka teoreetilised lähtekohad,“ märkis Liiv ja lisas, et näiteks Taanis saavad noored valida, kas kirjutada aine läbimiseks eksam või viia läbi mõni projekt. Eestist ära esialgu aastaks
Kuigi abituriendid näevad väliskõrghariduses palju eeliseid, ei kipu nad välismaale terveks diplomiomandamise ajaks. “Noored tahaksid välisüliõpilaseks minna esialgu vaid aastaks,” ütles Liiv. Noor inimene ei tea täpselt, mis teda ees ootab, kuid üldjuhul soovivad noored välismaale ka kauemaks jääda. Paljud on mõelnud ka bakalaureusediplomi omandamisele, mis viiks nad Eestist eemale kolmeks seiklusrikkaks õppeaastaks.
Tekkivad hirmud ja raskused välismaale mineku ees võivad mõjutada noorte eelistusi perioodi pikkuse suhtes. Abituriendid näevad peamise takistusena rahapuudust ja keelebarjääri. Samuti tuuakse välja raskused elukoha ja uute sõprade leidmisel.
Taanis bakalaureusekraadi omandanud Triin Kõrgmaa astus välismaal finantsprobleemidele vastu ise tööle asudes. “Välismaal õppimise kõrvalt töötamine on tudengielu üks osa. Pea iga tudeng leiab endale töö, mida lisaraha saamiseks mõned tunnid nädalas teha,” rääkis Kõrgmaa.
Üle-eestiline küsitlus kinnitas, et abituriendid peavad haridustee jätkamist hea töökoha saamise nimel oluliseks. “Väärt haridus on kõige alus – just selle nimel Dream Foundation töötabki,” ütles Liiv.
Rohkem infot Dream Foundation Eesti poolt pakutavatest võimalustest leiab www.dreamfoundation.eu Seal saab teha ka karjääri- ja keeletesti.
iii
VIRGE TAMME
