Esmaspäeval kell 10 istusid kõik üheksa Puurmani Gümnaasiumi abiturienti tõsiste nägudega ja ootasid lõpukirjandi teemasid. Kui need ette loeti, jäi klassis väga vaikseks.
Varem on Puurmani Gümnaasiumi abituriendid rääkinud, et 2010. aasta oli lugemise aasta. Mõni kirjanditeema võib olla seotud ka lugemise ja raamatutega. Ja nii oligi.
Veel ütlesid abituriendid, et lõpukirjandi teemaks võiks tänavu tulla midagi eurorahaga seotut. Euroteemat üldiselt peljati. “Ma ei usu, et suudaksin midagi väga originaalset sel teemal veel öelda,” tõdes Puurmani Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Meriliis Rumvolt.
Abituriendid Aire Stüf ja Karoliine Laks pidasid teemadeks, millest kindlasti võiks kirjutada, kõike Eestimaa ja kunstiga seonduvat. “Need teemad võivad küll tulla nii või naa,” uskusid tüdrukud.
Üsna palju ahvatlusi
Ühe abituriendi ema jäi teemadega rahule ja lootis, et tema lapsele oli kindlasti meelepärane olemas. Puurmani Gümnaasiumi õpetajate toas leiti üksmeelselt, et tänavused teemad pakuvad huvitavaid võimalusi kõikidele.
Meriliis Rumvolt ütles pärast kirjandi valmimist, et tänavused teemad olid üsna üldised, tema hinnangul ei olnud ükski kümnest väga konkreetne.
Meriliis kirjutas oma lõpukirjandi teemal “Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda”. Talle teadaolevalt valisid tema kaaslased ka sotsiaalmeedia ning ajaloo teemat.
“Vahetasin esimese 15-20 minuti jooksul teemat. Algul mõtlesin kirjutada eesmärkidest. Tegin umbes kümme minutit ajurünnakut ja panin kirja põhipunktid. Selle teema kohta tuli neid ainult kolm, aga elu mõtte ja üksteisele toe pakkumise teemal tervelt kümme. Siis oli selge, millisel teemal ma peaksin lõputöö kirjutama,” rääkis ta.
Jõgeva Ühisgümnaasiumi eesti keele õpetaja Helge Maripuu sõnul olid teemad esmapilgul väga mõnusad ja n-ö ahvatlusi oli päris palju. “Need olid justkui peibutised, tundus, et väga kerge on nendel teemadel kirjutada, aga tegelikult see nii ei ole,” märkis õpetaja.
Tema hinnangul võis õpilasel küll tekkida tunne, et ma saan suurepäraselt hakkama, aga tegelikult pole asjad nii lihtsad.
Tahe süveneda ja pakkuda midagi enamat
Jõgeva Ühisgümnaasiumi abituriendid ei kirjutanud õpetaja Maripuu kinnitusel eriti palju sotsiaalmeedia teemal. “Sellest on väga raske kirjutada midagi niisugust, mis tõesti pakuks huvi,” tunnistas ta. Sotsiaalmeedia teema vajas rohkesti teadmisi meediast ning ka kogemusi.
Veel oli õpilaste lemmikuks teema üksteisele toe pakkumisest. “Tegemist on küllalt raske teemaga, aga kui kirjutaja püstitas kindla telje, siis sai päris hea tulemuse,” nentis Maripuu.
Emakeeleõpetaja pidas võrdlemisi konkreetseks teemat “Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse”. “Õnneks valisid meie õpilased ka üsna palju just seda,” märkis ta.
Samuti kirjutati palju sellest, kuidas kirjandus on mõjutanud noore inimese tõekspidamisi.
Küllalt vähe kirjutati haridusest. Konkurentsitult raskeim oli ajaloo teema, kus läks tarvis väga palju konkreetseid teadmisi. “Märkasin sedagi, et noored inimesed lähevad kahjuks ka närvi,” tõdes õpetaja.
Tema sõnul süvenesid abituriendid siiski oma töösse ning pühendusid jäägitult kirjutamisele. “Lahmimist, et ülesanne ruttu kaelast ära saada, ei olnud,” kinnitas ta. Et õpilased püüdsid anda endast parima, on esimese eksami puhul tervitatav.
Esmaspäeval alustas 9925 eesti õppekeelega ja 1518 vene õppekeelega koolide abiturienti ning varem kooli lõpetanut lõpukirjandi kirjutamist. Eesti keele riigieksam kestis kuus tundi ehk 360 minutit.
Kirjand on eesti õppekeelega koolide lõpetajatele kohustuslik riigieksam. Vene õppekeelega koolide abiturientidele on kirjand teist aastat vabatahtlik eksam.
Mullu eesti keele kirjandi kirjutanutest sai maksimaalsed 100 punkti 77 gümnaasiumilõpetajat. Kokku kirjutas eesti keele kirjandit eelmisel aastal 10 025 eksaminandi ning keskmine tulemus oli 58,6 punkti. Alla 20 punkti sai 189 kirjutajat ja üle 90 punkti 601 kirjutajat.
Tuleval aastal vähendatakse kirjandi minimaalset mahtu 600 sõnalt 400 sõnale. Lisaülesandena tuleb lugeda ja mõista teksti ning vastata selle põhjal küsimustele.
Tänavused kirjanditeemad
1. Minu Eesti
2. Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele
3. Ühiskonna arengu võti on haridus
4. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda (iiri vanasõna)
5. Igal ajal on oma nägu
6. “Kui palju on asju, mida ma ei vaja” (Sokrates)
7. “Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost” (Georg Wilhelm Friedrich Hegel)
8. Kultuur meis ja meie ümber
9. Kuidas kirjandus on mõjutanud minu tõekspidamisi?
10. “Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse” (Theodore Parker)
Mullused kirjanditeemad
1. Ühiskond kui noorsoo väärtuste kujundaja
2. Rahva hing ja iseloom avaldub tema kirjanduses
3. “Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt…” (Hermann Hesse)
4. Haridus — kas kohustus või võimalus?
5. “Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir.” (Konrad Adenauer)
6. Ajaloos vastutab kõige eest järelpõlv
7. Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste maailmapilti?
8. Argipäev vajab muinasjutte
9. Oo, sport, sa oled raha!
10. Igaühe õnn on kordumatu
i
HELVE LAASIK
