Ühiskonna turvalisuse ja riigi julgeoleku tagamiseks võiks ideaalis olla piisavalt suur riigiaparaat politsei ja teiste jõuasutustega. Samas ei ole mõistlik pidada ülal suurt ametnikkonda olukordadeks, mis võibolla juhtuvad kord kümnendis või sajandis.
Siseturvalisuse tagamiseks on vaja väljaõpetatud inimesi ja korralikku varustust. Just seetõttu kaaluti politsei ja piirivalve kriisireservi loomisel erinevaid valikuid – politseiametnike arvu suurendamist, siseturvalisuse vabatahtlike värbamist ja kaitsejõudude kaasamist.
Abipolitseinike näol on Eestil olemas ligi veerandsajandi jagu praktilist kogemust, kuidas kodanikke avaliku korra tagamiseks vabatahtlikena politseitöösse kaasata. Piisava ettevalmistuse ja korraliku varustusega abipolitseinikud on viimastel aastatel turvalisema Eesti heaks teinud ligi 100 000 töötundi.
Samas on kriisid nii siin Eestis kui ka välismaal õpetanud, et sellest kõigest ei piisa. Jah, ka kriisi ajal saab kutsuda inimesi üles politseiga liituma, kuid võimalikku hädaolukorda on parem asuda lahendama varem, kui hiljem tagajärgedega tegelda, rääkimata kriisiajal uute vabatahtlike koolitamisele ja varustamisele kuluvast ajast.
Tulevikus oleks igal abipolitseinikul kaks valikut – kas jätkata politseitöösse panustamisega, tehes tööampse, või võttes lisaks kohustuse, et olla valmis andma kriisiolukorras endast enam.
Seaduseelnõu järgi saavad tänased abipolitseinikud ja edaspidi igaüks, kes abipolitseinikuks kandideerib, avaldada soovi määrata end kriisireservi koosseisu. Loomulikult ei pruugi kõik saada reservi – see sõltub inimese taustast, valmidusest õppida uus eriala, samuti võimalusest jääda kriisiajal oma põhitööst suurel määral kõrvale.
Abipolitseinike kriisireservi määramise võimaluse loomisel on ühelt poolt olnud eeskujuks kunagine Soome ja Rootsi politseireservi süsteem, teisalt meie kaitsejõud, kus professionaalse kaitseväe kõrval tegutseb vabatahtlikest koosnev ja pidevalt koolitatud kaitseliit. Sellest tulenevalt on ka abipolitseinike puhul olulisel kohal väljaõpe.
Abipolitseinikud jäävad selle juures jätkuvalt politsei abilisteks ega astu nende asemele.
Kuna abipolitseinikel võib olla vajalik panustada kriisiajal järjepanu tavapärasest enam, on kriisireservi seaduseelnõus toodud välja ka kriisireservi abipolitseinike lisaõigus võtta oma põhitöölt kuni 30 päeva tasustamata puhkust.
Artikkel on ilmunud siseministeeriumi siseturvalisuse blogis.
Eimar Veldre,
siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik
