Siimustis tegutsevas Kiigemetsa Koolis on erivajadustega lapsi õpetatud juba 1998. aastast alates ning kooli tegevusväli on järjekindlalt laienenud. Paraku ei tea paljud oma maakonna inimesedki, mis kool see on ja missugust abi sealt saada võib. Seepärast ongi kool viimasel ajal hakanud korraldama mitmesuguseid teavitusüritusi. Aprillis toimunud infopäeval kõneldi kooli õppekorraldusest, autistlike joontega laste õpetamisest ja tugiteenuste võimalustest.
Infopäevale olid kutsutud maakonna omavalitsuste sotsiaaltöötajad ja lastekaitsespetsialistid, koolide sotsiaalpedagoogid, koolide ja lasteaedade õpetajad ning lapsevanemad. Korraldajaid rõõmustas nii kohaletulnud huviliste suur arv (36) kui ka asjaolu, et nende hulgas oli mitu lapsevanemat.
“Lapsevanemad pole meie teavitusürituste vastu senini huvi tundnud,” ütles Kiigemetsa Kooli õppealajuhataja Tuijo Küüts, lisades, et teavet infopäeva kohta levitas kool koostöös maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonnaga. Tundus, et info jõudis seekord päris hästi nendeni, kellele see määratud.
Seekord olid infopäeva fookuses rehabilitatsiooniteenuse osutamise võimalused Kiigemetsa Koolis ning autismispektrihäirega laste õpetamismetoodikad ja –võimalused. Mõlemad on Kiigemetsa Kooli kontekstis suhteliselt uued teemad. Rehabilitatsiooniteenust osutab Kiigemetsa Kool alates 2010. aasta kevadest ehk siis kolmandat hooaega. Selline teenus arendati koolis välja eelkõige selleks, et pakkuda seda oma õpilastele. Nüüd, mil sotsiaalministeeriumilt on saadud vastav tunnustus, on koolil võimalus ja isegi kohustus pakkuda riigi poolt rahastatavat rehabilitatsiooniteenust teistelegi puudega lastele ja noortele kuni 18. eluaastani.
Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, puudega lapse puhul on eesmärgiks aidata kaasa lapse arengule ja hariduse omandamisele. Rehabilitatsiooniteenuse käigus hinnatakse inimese toimetulekut ja kõrvalabi vajadust, tehakse ettepanekuid kodu-, töö- ja õpikeskkonna kohandamiseks, abivahendi saamiseks ja kasutamiseks.
Rehabilitatsiooniteenuse raames koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan (lastele kehtivusega kuni 3 aastat) ning osutatakse plaanis märgitud teenuseid nagu eripedagoogi, logopeedi, füsioterapeudi, psühholoogi, sotsiaaltöötaja poolne nõustamine. Kõik nimetatud tugispetsialistid on koolis olemas.
“Järjekorrad teenustele ei ole pikad ning registreeruda saab telefoni või e-posti teel. Vajalik info on olemas ka Kiigemetsa Kooli koduleheküljel,” ütles Kiigemetsa Kooli rehablitatsiooniteenuse meeskonna koordinaator Ille Masing.
Hea võimalus
Kooli direktor Urmas Paju lisas, et Jõgevamaa puudega laste ja nende vanemate jaoks on Kiigemetsa Koolis pakutav rehabilitatsiooniteenus hea võimalus: nüüd ei pea nad seda teenust enam kaugemalt otsima minema.
“Tõsi, rehabilitatsiooniteenust saame me osutada sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingus sätestatud summa piires ja see raha kipub kaunis kiiresti otsa saama, sest huvi teenuse vastu on suur,” ütles Urmas Paju. Tema sõnul osutab Jõgevamaal täiskasvanutele sarnast teenust Jõgeva haigla.
Märkimisväärseid edusamme on Kiigemetsa Kool teinud ka autismispektri häiretega laste õpetamisel. Selleks on koolis loodud nelja õpilasega väikeklass.
“Ehkki meie koolis on autismispektri häiretega õpilasi õpetatud juba õige mitu aastat, ei tea paljud, kellele sellest teadmisest abi võiks olla, praegugi, et meie kooli on oodatud ka sellised lapsed,” ütles Tuijo Küüts.
“Autism kui arenguhäire ilmneb eelkõige suhtlemis- ja kommunikatsiooniprobleemina,” ütles Ille Masing, kes on ka autistlike joontega õpilaste klassi õpetaja. “Iga autistlik laps on omanäoline ning vajab individuaalset lähenemist ja mõistmist. Ilma kontakti saavutamiseta õpilase ja õpetaja vahel ei saa toimuda edasist õpetus- ja arendamisprotsessi. Sellise lapsega töötamisel peab õpetaja püüdma aru saada, miks laps eriliselt käitub, peab püüdma mõelda nii nagu tema.”
Suhtlemiseks on vaja vahendeid
Ille Masingu sõnul õpivad autistid individuaalse õppekava alusel. Igasuguse õppimise aluseks on õppija ja õpetaja võimalus suhelda ning teineteist mõista. Mida raskema puudega on tegemist, seda rohkem peab toetuma mitteverbaalsele kommunikatsioonile, see tähendab et oluline on leida igale lapsele, ka kõnetule autistile sobivad eneseväljendus- ja suhtlemisvahendid.
“Meil on kommunikatsioonivahenditena soetatud ja kasutusele võetud PCS-pildid, kommunikaator, lihtsustatud viiped ja piktogrammid,” ütles Ille Masing. “Autistide õpetamisel on väga tähtis puude varane märkamine ja varane sekkumine lapse arenguprotsessi. Seepärast oleks vaja, et nimetatud kommunikatsioonivahendeid kasutataks juba enne kooliminekut kodus ja lasteaias.”
Üheks põhjuseks, miks autistide õpetamise võimalustest ja rehabilitatsiooniteenuste osutamisest ühel ja samal infopäeval kõneldi, oligi kõnetutele lastele mõeldud kommunikatsioonivahendite olulisus. Need vahendid on nimelt väga kallid, ent kui rehabilitatsiooniplaani koostav spetsialist mõne neist lapse jaoks vajalikuks loeb, siis peab vanem selle hinnast omast taskust kinni maksma vaid kümnendiku. Näiteks 331 eurot maksva kommunikaatori saab vanem sel juhul soetada 33 euro ja 10 sendiga.
“Oleme teinud infopäevi ka varem, ent teistel teemadel ja kitsamale osalejate ringile,” ütles Kiigemetsa Kooli direktor Urmas Paju. „Teavitamist on aga väga vaja, sest paljud ei tea näiteks sedagi, et meie kooli lõpetajad saavad põhikooli lõputunnistuse, mis võimaldab kutseõppeasutusse edasi õppima minna.”</span>
Direktori sõnul on Kiigemetsa Kooli lõpetanutel soovitav minna väiksematesse kutsekoolidesse, kus tugisüsteemid paremini toimivad ja õpilastel rohkem silma peal hoitakse. Suurtes koolides, kus õpilastelt suuremat iseseisvust eeldatakse, ei pruugi nad hakkama saada, sest vajavad siiski natuke tuge ja hoolitsust.
Infopäevalistelt saadud tagasiside oli igati positiivne.
“Üks osalenu kinnitas, et ta on lausa uhke, et maakonnas selline kool on,” ütles Urmas Paju. “Tehti ka ettepanek, et edaspidi korraldataks infopäev toimetuleku õppel olevate õpilaste ja autismispektri häiretega õpilaste õpetamise metoodikast tavakoolide õpetajatele.”
Koostööst olid väga huvitatud ka lasteaiaõpetajad ja logopeedid, sest ühtsed õpetamise meetodid annavad parimad tulemused lapse arendamisel. Kiigemetsa Kooli õpetajatel on selles osas suured kogemused ning koolis tegeletakse järjepidevalt kooli töötajate täiendkoolitusega.
i
RIINA MÄGI
