Niiske ilma järel tulev külm tekitab liinijuhtmete ümber jäätunud kihi, mis teeb juhtme väga raskeks ja rebib liine katki, teatas BNS-ile jaotusvõrgu pressiesindaja Kristjan Hamburg. Näiteks tekitab ühe sentimeetri paksune jääkiht sajameetrisele elektriliinile ligi 55-kilogrammise lisaraskuse. Kolmesentimeetrise jäite korral on sajameetrisele elektriliinile mõjuv raskus juba ligikaudu 330 kilogrammi ehk sama, kui liinil istuks üle nelja inimese. Sellisele raskusele ei pea elektriliinid vastu ning katkevad. Kui elektriliin suudab tekkinud lisaraskusele vaatamata terveks jääda, venitab jääkiht liinijuhtme siiski pikemaks. Kui lumi sulab ning puhuma hakkab tugevam tuul, põrkuvad liinijuhtmed kokku ning tekib lühis. Lühise tagajärjel lülitavad alajaama automaatikaseadmed elektrivarustuse välja. Kuna ilmaprognoos lubab nädalavahetuseks ka tihedat lumesadu, võivad selle tagajärjel liinidele kukkuda lume alla lookas puud. Eriti okaspuudele sadanud lumi muudab oksad väga raskeks, mille all puu või oks murdub ning liinile kukkudes rebib selle katki või tekitab lühise. Kui keegi märkab vigastatud elektriliine, siis palub jaotusvõrk sellest teavitada Eesti Energia rikketelefonil 1343 või saata samale numbrile SMS-sõnum. Vigastatud või katkenud liine ei tohi mingil juhul puudutada, kuna need võivad olla pinge all. Samuti ei ole soovitatav mahakukkunud elektriliinile läheneda. Eesti Energia rikkebrigaadid on aastavahetusel kõrgendatud valmisolekus ning tekkivad elektrikatkestused kõrvaldatakse esimesel võimalusel. VOOREMAA
