Aastate eest oli Tabiveres metsaladu

Kord  siin  lumi,  kord  siin  pori                                                     

vaikne  tarkus,  lõõpiv  lori.                                                           

Koduküla,  kodumaa.                                                           

On,  kes  jäänud,  on,  kes  läinud –                                                            

mitmed  siit  on  läbi  käinud.                                                           

Koduküla,  kodumaa.

i                                                                                   

Hando  Runnel 

Tänasest meie kodulooleheküljel järgnema hakkava kirjutise autor on töötanud aastail 1954 – 2007 metsatööstuskeskuses, mis on kandnud ka nime metsakombinaat ja metsatööstuskoondis Tarmeko. 

Raudtee võimaldas metsamaterjali vedada 

Tapa – Tartu – Valga raudtee rajamine võimaldas hakata metsa selle tee ääres asuvatest jaamadest töötlevate tehasteni ja sadamateni vedama. Ka  Tabivere naabruses asuvad suured metsamassiivid ja nii tekkis siingi võimalus hakata metsades üles töötatud materjali mööda raudteed tarbijani vedama.  

Raudteejaamadesse veeti metsamaterjali hobustega  ja põhiliselt talvisel ajal. Metsavedu võimaldas ümbruskonna talunikel-hobuseomanikel kuni 1940. aastani lisasissetulekut teenida. II maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel panid aga mõlemad okupatsioonivõimud talunikele nii metsa ülestöötamise kui ka metsaveo kohustused.

Vanemad metsamehed mäletasid, et I maailmasõja ajal rajas tsaarivalitsus Petrogradi linna metsamaterjalidega (põhiliselt küttepuudega) varustamiseks     metsast magistraalraudteeni ulatuvaid  kitsarööpmelise raudtee haruteid. Nende haruteede ehitusel ja nende ääres metsa ülestöötamisel oli kasutatud sõjavange ja tsaariarmee tööpataljoni mehi. Need olid ilmselt pärit riigi lõunapoolsetelt aladelt, nii et rahva mällu  olid nad jäänud “hiinlastena“.  Põhja-Tartumaal olen näinud metsas jälgi nii nendest raudteedest kui ka “hiinlaste” barakkidest. Siin olevat läinud üks harutee Jõgevalt üle Painküla Jõune ja Liivoja vahtkonna metsadesse ja teine Pedja jaamast suurest raudteest ida pool asuvatesse metsadesse. Siis tehti lageraiet järjest mitmel-mitmel kvartalil. Nendele tühjaks raiutud kvartalitele uut metsa ei istutatud ja need kasvasid ühevanust haavametsa täis. 1970.-1980. aastatel määras metsakorraldus need metsad raiesse, et nendele lankidele hiljem metsakultuurid rajada. Raiuma asus seal Laeva metsapunkti Tabiveres paiknev meistrijaoskond. Kunagisele kitsarööpmelise raudtee trassile rajati nüüd kruusatee, et metsa autodega välja vedada saaks.  

Sõjajärgsed aastad 1944 – 1949  

Raudteejaamadesse välja veetud pikamõõdulise  materjali (palkide) laadimine toimus käsitsi lidupuude ja köite abil. Lühike materjal (paberipuud, kaevanduse toepuud ja küttepuud )  laaditi õlal kandes. Selleaegse Tartu maakonna piirides Vägeva jaamast kuni Palupera jaamani juhtis töid ja pidas arvestust – aruandlust 1944. aasta lõpus moodustatud ettevõte Tartu Metsakombinaat. Sellel ei ole ühist 1960. aastal moodustatud uue ettevõttega, mis kandis samuti Tartu Metsakombinaadi nime.

Tollane metsakombinaat võttis vedajatelt saabuva materjali vastu  ja saatis selle “Glavsnablesi” müügikorralduste alusel tarbijatele. 1946. aastal alustas selles kombinaadis tehnilise juhatajana tööd Tarmeko kõige staažikam töötaja Kopl Svitski. 1949. a. lõpus see ettevõte likvideeriti ja ülesanded läksid üle  Tartumaa Metsatööstuskeskuse turustusosakonnale. Likvideeritud  metsakombinaadi tehnilisest juhatajast T. Põdersoost sai Tartumaa Metsatööstuskeskuse turustusosakonna juhataja. Kopl Svitski määrati metsatööstuskeskuse varustuse osakonna juhatajaks. 

Lao mehhaniseerimisest

Raielangitöödel traktorite ja metsa väljaveol autode kasutuselevõtt tingis terves metsatööstuses uue tehnoloogia kujunemise.  Spetsiaalsed  traktorid võimaldasid raielangil metsa tüvedena kokku vedada. Tartu Metsatööstuskeskusse saabusid kokkuveotraktorid KT-12  1953. aasta augustis. 1954. aasta sügisel alustati  metsavedu täistüvedena. Nii traktorid kui autod töötasid puugaasil.

Tabivere metsalaole kujunes murranguliseks 1954. aasta.

Esiteks rakendati sel aastal pikamõõduliste metsamaterjalide vagunitesse laadimisel  Karjala tüüpi kraanat. See oli ehitatud kohapeal Karjalas kasutatavate kraanade eeskujul  raudteeplatvormile, nool oli puust ja jõuallikaks elektrimootor. See oli laos esimene mehhanism, mis kergendas käsitsitööd.

Teiseks ehitati 1954. aastal tüvede järkamise (tükeldamise) estakaad. Metsast hakati puugaasigeneraatoritega varustatud autodel ZIS-5 täistüvekoormaid Tabivere lattu vedama.   

Taaratsehh Tabiverre

Koormate mahalaadimine estakaadile toimus vintsi abil. Tüved tükeldati estakaadil elektrimootorsaagide TSNIME K-5 abil. Materjal sorteeriti vastavatesse virnadesse vagonettide abil käsitsi. Ka virnastamine ja küttepuude lõhkumine käis käsitsi.

Kolmandaks toodi Jõgeva raudteejaamas töötav taaratsehh 1954. aastal  üle Tabiverre.

See kujutas endast lihtsat laudadest kuuri,  kus töötas ka saeraam.

Estakaad ja taaratsehh paiknesid raudtee jaamapoolsel küljel, kohas, kus hiljem töötas aastaid nn “Liide kauplus”.

1. jaanuarist 1958 toodi metsalaod metsatööstuskeskuste turustusosakondade alluvusest ära metsapunktide alluvusse. Tabivere ja Jõgeva laod allutati Laeva metsapunktile.  Sama aasta suvel anti Jõgeva raudteejaamas asuv  ladu üle Viljandimaa Metsatööstuskeskusele. Kõik Laeva metsapunkti tüvekoormad suunati Tabiverre. Samal 1958. aastal alustati raudteejaama poolt vaadatuna teisel pool raudteed mehhaniseeritud lao (estakaadide) ehitust. Ehituse initsiaatoriteks olid MTK peainsener Erhard Toots,  Laeva metsapunkti juhataja Valter Sarv ja metsapunkti vanemmehhaanik Olev Juksaar.

Üheks ajendiks lao paigutamiseks teisele poole raudteed oli Tabivere – Kärkna kitsarööpalise  metsaveoraudtee valmimine 1957. aastal.

Mehhaniseeritud lao esimene estakaad läkski käiku 1. detsembril 1958, teine estakaad 1959. a. märtsis ja kolmas 1959. a. sügisel. Estakaadid paiknesid lao Tartupoolses otsas ja sortimendid liikusid mööda transportööriliini Jõgeva suunas. Töö toimus selles laos järgmiselt.  Tüvekoormate mahalaadimine kitsarööpmelise metsaveoraudtee  platvormidelt ja autodelt estakaadile toimus vintside abil, tüvede tükeldamine estakaadil elektriliste käsisaagidega K -5. Tükeldatud materjali kiskumine estakaadilt transportöörile toimus käsitsi raudkonksude abil. Sorteerimine toimus transportööri abil, küttepuude lõhkumine lõhkumispingi Ks-5 abil,  vagunite laadimine autokraana abil. Mehhaniseerimata jäi veel virnastamine. Kuid töö läks palju kergemaks ja tõusis tööviljakus. Pikk sorteerimistransportöör võimaldas luua suure valmistoodangu tagavara (ca. 2500 tm) nii, et järkajate töö ei sõltunud enam vagunite saamisest ja igapäevasest valmistoodangu äralaadimisest. Samal ajal ehitati Tabivere lattu ka üks Eesti esimesi kaabelkraanasid. See võimaldas luua laos ka tüvede tagavara (umbes 600 tm) ning estakaadidel töötada mitme päeva jooksul ka siis, kui metsast ilmastikuolude tõttu väljavedu ei toimunud. Selle 1958. a. ehitatud lao suurimaks puuduseks oli see, et peatransportööri mööda liikus ka peenküte ja seetõttu oli transportöör sageli ülekoormatud ja tekkisid seisakud.

(Järgneb)

i

EINO  LUPP