Aastate eest oli Tabiveres metsaladu

Järg 5. jaanuaril ilmunud osale 

1963. aastal lasti käiku uus transportöör peenkütte ja lühikese materjali sorteerimiseks. Kolmas, 1959. aasta sügisel valminud estakaad oli kohaldatud laasimata tüvede vastuvõtmiseks. Oksad laasiti estakaadil elektrilise oksalaasijaga RES ja pressiti   heinapressist ümber ehitatud pressi abil oksapallideks. Press oli kohalike meeste kätetöö. Okstega tüvede väljavedu katsetati 1959. ja 1960. aastal meister Aleksander Aderi ja meister Aleksander Mitti jaoskondades. Asi tuli aga katki jätta, sest oksapallidele ei leitud pidevat turgu ja need läksid hallitama.

Suurte muudatuste aastaks kujunes laos ka 1965. aasta. Nimelt püstitati esimene konsoolpukk-kraana KKU -7,5, mis võimaldas mehhaniseerida materjali virnastamise ja muutis hõlpsamaks vagunite laadimise. Esimesed kraanajuhid olid Enn Aru ja Joosep Feiman. 1970. aastatel püstitati  veel teine pukk-kraana.

Elekter riiklikust energiavõrgust

1965. aasta 13. septembril hakkas ladu saama elektrivoolu riiklikust energiavõrgust. Vaikis aastaid estakaadi ääre all mürisenud elektrijaam PES, mille üheks mehaanikuks oli kõik need aastad —  1958 – 1965 —  olnud Hans Võsu. 

Järgmiseks sammuks tööviljakuse tõstmisel oli 1967. aasta oktoobris Tartu Metsakombinaadi esimese tüvede tükeldamise poolautomaatliini PLH-3 käikuandmine Tabivere laos. Selle esimene operaator oli Hans Võsu. 1969. aasta märtsis läks Tabiveres käiku teine tüvede järkamise poolautomaatliin. Sama aasta novembris rakendati mõlemad liinid tööle kahes vahetuses ja 11 aastat töötanud mehhaniseeritud estakaadidel lõpetati töö. Poolautomaatliinid erinesid vanadest estakaadidest selle poolest, et neil oli mehhaniseeritud tüvede etteandmine transportöörile, tüvede tükeldamine toimus suurel kiirusel töötavate ketassaagidega.

1982. aastal juurutati töösse suurema tootlikkusega Poola päritolu järkamisliinid.   

1. detsembril 1969 alustas Tabivere laos tööd küttepuude vääristamise pink.

1978. aasta lõpus alustas tööd tehnoloogilise laastu sõlm.

Selline  poolautomaatliinide baasil töötanud alumine ladu töötas 26 aastat. Tüvede tükeldamine Tabivere laos lõpetati novembris 1993.

Uus taaratsehh 

1981. aastal valmis Tabiveres uus silikaattellistest taaratsehh.  Põhiliselt toodeti seal tünnilaudu ja taaralaudu. Pärast uue tsehhi valmimist tõusis kastilaudade aastatoodang 1980. aastatel 4700 tihumeetrini, tünnilaudu valmistati veidi vähem. Töö oli uues tsehhis tunduvalt mehhaniseeritum. Käsitsitööks jäi veel valmistoodangu ladumine kaubaalustele ja pakkimine. Tsehhi toodangut tarbisid peamiselt Tallinna Eksperimentaalne Taarakombinaat, Tallinna Linnuvabrik, Tartu ettevõtetest naha- ja jalatsikombinaat, Almeta tsehh, piimakombinaat, lihakombinaat, konservitehas, plastmassitehas. Pinnud ja taaralauaks kõlbmatu materjal liikus transportööri mööda purustussõlme ja hakiti tehnoloogiliseks laastuks, mis veeti Püssi puitlaastplaadi tehasesse. Saepuru müüdi ümberkaudsetele majanditele loomadele allapanuks. 1983.a. valmis tsehhi kõrvale katlamaja, mis hakkas kütteks kasutama saepuru. Samal ajal valmis ka köetav kolmekorruseline olmehoone. Peale riietusruumide paiknesid seal söökla, õppeklass, tööjuhtide ja remondimeeste tööruumid.  

Esimene taaratsehhi meister Tabiveres oli Sandberg, seejärel Uibo ja aastatel 1960 -1970. a. väga lugupeetud tööjuht Karl Märtin. 

Laadimisbrigaad ja lao mehhaanika teenistus moodustasid lao koosseisus omaette allüksuse. Laadijate tööd juhtis meister.  Väga pikka aega oli laadimismeistriks Otto Planken, kaua aega töötasid laadimismeistritena Ameida Aru ja Valentina Zorilo. 

Ajal, kui ladu allus Laeva metsapunktile, korraldas Tabivere lukkseppade tööd ja varustas neid remondiks vajalike materjalidega metsapunkti vanem-mehhaanik. 1964. aastal ehitas metsapunkt lattu väikese töökoja, kus paiknesid sepikoda, lukkseppade tööruum koos  treipingiga ja puurpingiga, elektrikute tööruum ja ruum järelveetava tuletõrjemootorpritsi jaoks. Remondimeeste töötingimused paranesid kardinaalselt. Selle töökoja ehituseks monteeriti lahti Puurmani külanõukogu territooriumil tühjalt seisnud kunagine metsatööliste barakk, nn. “Susi barakk”, ja veeti  Tabiverre.

i

Tabivere – Kärkna kitsarööpmeline metsaveoraudtee

Raudtee ei kuulunud küll lao alluvusse, vaid raudtee meister allus Laeva metsapunktile. See valmis 1957. aasta suvel.

Raudtee algas Tabiveres mehhaniseeritud estakaadide juurest, läks üle Siimu mäe Joora talust mööda, üle Mudajõe Lepikvälja vahtkonna metsadesse. Magistraaltee ulatus  Laevas Mähiko talu põldudeni  ning Kärevere kandis Marjakingu vahtkonnas paiknevate raielankideni. Kärkna metskonna  metsadesse korraga maha  pandud magistraaltee ja haruteede pikkus ulatus 1960. aastate alguses 21 kilomeetrini. Haruteid võeti järjest üles ja paigutati uute raielankideni ümber. Tabivere – Kärkna metsaveoraudtee eksisteeris 10 aastat. Viimased koormad toodi seda teed mööda välja 1966. aasta kevadel. Talvel, kui raudteed ei ehitatud, moodustati raudteemeestest eraldi meistrijaoskond metsa ülestöötamisel. Esimeseks raudtee meistriks oli A. Kolmkant, siis Olev Juksaar , Valter Sarv, Feliks Vilumaa ning Juhan Rulli . Kogu raudtee eksisteerimise aja oli tee-ehituse ja remondi  hingeks haruldane töömees, Tabivere elanik Kalju Piirsoo.  

Elamuehitusest

Metsatööstuskeskus (hilisem metsakombinaat) ehitas Tabiverre elumaju mitmes järgus. Aastatel 1955 – 1958 püstitati siia Soome Vabariigilt sõjakahjude katteks saadud üheksa ühepereelamut ja kolm kahekorruselist kaheksa korteriga elamut.  Asula teise järgu väljaehitamisel alustati silikaatmajade püstitamist.  Esimene silikaatkividest  laotud  kaheksa korteriga maja valmis 1964. aasta lõpus. Selliseid maju ehitati kokku kuus, osa neist 12 korteriga. 

Esimene saun asus vanas barakis, hiljem ehitati  uus. Osa lao töötajaid käis tööle oma Tabivere ümbruse kodudest. Hiljem said mitmed töötajad asulasse krundid ja ehitasid sinna ühepereelamud. Suurt puudust tunti lasteaiast. 1982. aastal valmis kolhoosi lasteaed, kus oli osanikuks ka metsakombinaat. 

Tabivere metsalao (alumise lao, lõpplao) töötajatest

Nii nagu heal lapsel, on ka Tabivere laol olnud mitu nime.  Ka on muudetud ametinimetusi, näiteks lao juhataja = vanemmeister. Meistrit on nimetatud ka kümnikuks. Vanemmeistrid ehk juhatajad olid Jaan Maremäe, Paul Maremäe, Arno  Pikat, Kozma Lapp, Jüri  Otsmaa, Ilmar  Aru, Märt  Saaron, Tõnu  Käbi, Armin Pumper , Väino  Saaron,  Valter  Soosuu, Aare Ilus.

Meistrid ehk vahetusmeistrid, vahepeal ka kümnikud olid Schasmin, Voiman, Karl  Märtin, Paul  Maremäe, Jüri  Otsmaa, Otto  Planken,   Valentina  Zorilo, Veera  Laštšennikova. 

Taarajaoskonna meistrid (kümnikud) olid Sandberg (hiljem Uibo), Karl  Märtin, Elmar  Võsu, Mart  Brett, Richard  Pihlakas,  Eldur Rätsep,  Pirn,  Väino  Saaron,  Juhan  Viira,  Olav  Ots,  Armin  Pumper,  Galina  Panitševa, Rein  Kajak, Valentina  Zorilo,  Ameida Aru. 

Lao mehaanikutena töötasid Valter  Soosuu,  Heldur  Rätsep,  Urmas  Paavel,  Lea  Pihenurm. Paljusid töötajaid autasustati NSVL ordenite ja medalitega. 

i

EINO LUPP

blog comments powered by Disqus