Järg 5. jaanuaril ilmunud osale
1963. aastal lasti käiku uus transportöör peenkütte ja lühikese materjali sorteerimiseks. Kolmas, 1959. aasta sügisel valminud estakaad oli kohaldatud laasimata tüvede vastuvõtmiseks. Oksad laasiti estakaadil elektrilise oksalaasijaga RES ja pressiti heinapressist ümber ehitatud pressi abil oksapallideks. Press oli kohalike meeste kätetöö. Okstega tüvede väljavedu katsetati 1959. ja 1960. aastal meister Aleksander Aderi ja meister Aleksander Mitti jaoskondades. Asi tuli aga katki jätta, sest oksapallidele ei leitud pidevat turgu ja need läksid hallitama.
Suurte muudatuste aastaks kujunes laos ka 1965. aasta. Nimelt püstitati esimene konsoolpukk-kraana KKU -7,5, mis võimaldas mehhaniseerida materjali virnastamise ja muutis hõlpsamaks vagunite laadimise. Esimesed kraanajuhid olid Enn Aru ja Joosep Feiman. 1970. aastatel püstitati veel teine pukk-kraana.
Elekter riiklikust energiavõrgust
1965. aasta 13. septembril hakkas ladu saama elektrivoolu riiklikust energiavõrgust. Vaikis aastaid estakaadi ääre all mürisenud elektrijaam PES, mille üheks mehaanikuks oli kõik need aastad — 1958 – 1965 — olnud Hans Võsu.
Järgmiseks sammuks tööviljakuse tõstmisel oli 1967. aasta oktoobris Tartu Metsakombinaadi esimese tüvede tükeldamise poolautomaatliini PLH-3 käikuandmine Tabivere laos. Selle esimene operaator oli Hans Võsu. 1969. aasta märtsis läks Tabiveres käiku teine tüvede järkamise poolautomaatliin. Sama aasta novembris rakendati mõlemad liinid tööle kahes vahetuses ja 11 aastat töötanud mehhaniseeritud estakaadidel lõpetati töö. Poolautomaatliinid erinesid vanadest estakaadidest selle poolest, et neil oli mehhaniseeritud tüvede etteandmine transportöörile, tüvede tükeldamine toimus suurel kiirusel töötavate ketassaagidega.
1982. aastal juurutati töösse suurema tootlikkusega Poola päritolu järkamisliinid.
1. detsembril 1969 alustas Tabivere laos tööd küttepuude vääristamise pink.
1978. aasta lõpus alustas tööd tehnoloogilise laastu sõlm.
Selline poolautomaatliinide baasil töötanud alumine ladu töötas 26 aastat. Tüvede tükeldamine Tabivere laos lõpetati novembris 1993.
Uus taaratsehh
1981. aastal valmis Tabiveres uus silikaattellistest taaratsehh. Põhiliselt toodeti seal tünnilaudu ja taaralaudu. Pärast uue tsehhi valmimist tõusis kastilaudade aastatoodang 1980. aastatel 4700 tihumeetrini, tünnilaudu valmistati veidi vähem. Töö oli uues tsehhis tunduvalt mehhaniseeritum. Käsitsitööks jäi veel valmistoodangu ladumine kaubaalustele ja pakkimine. Tsehhi toodangut tarbisid peamiselt Tallinna Eksperimentaalne Taarakombinaat, Tallinna Linnuvabrik, Tartu ettevõtetest naha- ja jalatsikombinaat, Almeta tsehh, piimakombinaat, lihakombinaat, konservitehas, plastmassitehas. Pinnud ja taaralauaks kõlbmatu materjal liikus transportööri mööda purustussõlme ja hakiti tehnoloogiliseks laastuks, mis veeti Püssi puitlaastplaadi tehasesse. Saepuru müüdi ümberkaudsetele majanditele loomadele allapanuks. 1983.a. valmis tsehhi kõrvale katlamaja, mis hakkas kütteks kasutama saepuru. Samal ajal valmis ka köetav kolmekorruseline olmehoone. Peale riietusruumide paiknesid seal söökla, õppeklass, tööjuhtide ja remondimeeste tööruumid.
Esimene taaratsehhi meister Tabiveres oli Sandberg, seejärel Uibo ja aastatel 1960
Laadimisbrigaad ja lao mehhaanika teenistus moodustasid lao koosseisus omaette allüksuse. Laadijate tööd juhtis meister. Väga pikka aega oli laadimismeistriks Otto Planken, kaua aega töötasid laadimismeistritena Ameida Aru ja Valentina Zorilo.
Ajal, kui ladu allus Laeva metsapunktile, korraldas Tabivere lukkseppade tööd ja varustas neid remondiks vajalike materjalidega metsapunkti vanem-mehhaanik. 1964. aastal ehitas metsapunkt lattu väikese töökoja, kus paiknesid sepikoda, lukkseppade tööruum koos treipingiga ja puurpingiga, elektrikute tööruum ja ruum järelveetava tuletõrjemootorpritsi jaoks. Remondimeeste töötingimused paranesid kardinaalselt. Selle töökoja ehituseks monteeriti lahti Puurmani külanõukogu territooriumil tühjalt seisnud kunagine metsatööliste barakk, nn. “Susi barakk”, ja veeti Tabiverre.
i
Tabivere – Kärkna kitsarööpmeline metsaveoraudtee
Raudtee ei kuulunud küll lao alluvusse, vaid raudtee meister allus Laeva metsapunktile. See valmis 1957. aasta suvel.
Raudtee algas Tabiveres mehhaniseeritud estakaadide juurest, läks üle Siimu mäe Joora talust mööda, üle Mudajõe Lepikvälja vahtkonna metsadesse. Magistraaltee ulatus Laevas Mähiko talu põldudeni ning Kärevere kandis Marjakingu vahtkonnas paiknevate raielankideni. Kärkna metskonna metsadesse korraga maha pandud magistraaltee ja haruteede pikkus ulatus 1960. aastate alguses
Elamuehitusest
Metsatööstuskeskus (hilisem metsakombinaat) ehitas Tabiverre elumaju mitmes järgus. Aastatel 1955 – 1958 püstitati siia Soome Vabariigilt sõjakahjude katteks saadud üheksa ühepereelamut ja kolm kahekorruselist kaheksa korteriga elamut. Asula teise järgu väljaehitamisel alustati silikaatmajade püstitamist. Esimene silikaatkividest laotud kaheksa korteriga maja valmis 1964. aasta lõpus. Selliseid maju ehitati kokku kuus, osa neist 12 korteriga.
Esimene saun asus vanas barakis, hiljem ehitati uus. Osa lao töötajaid käis tööle oma Tabivere ümbruse kodudest. Hiljem said mitmed töötajad asulasse krundid ja ehitasid sinna ühepereelamud. Suurt puudust tunti lasteaiast. 1982. aastal valmis kolhoosi lasteaed, kus oli osanikuks ka metsakombinaat.
Tabivere metsalao (alumise lao, lõpplao) töötajatest
Nii nagu heal lapsel, on ka Tabivere laol olnud mitu nime. Ka on muudetud ametinimetusi, näiteks lao juhataja = vanemmeister. Meistrit on nimetatud ka kümnikuks. Vanemmeistrid ehk juhatajad olid Jaan Maremäe, Paul Maremäe, Arno Pikat, Kozma Lapp, Jüri Otsmaa, Ilmar Aru, Märt Saaron, Tõnu Käbi, Armin Pumper , Väino Saaron, Valter Soosuu, Aare Ilus.
Meistrid ehk vahetusmeistrid, vahepeal ka kümnikud olid Schasmin, Voiman, Karl Märtin, Paul Maremäe, Jüri Otsmaa, Otto Planken, Valentina Zorilo, Veera Laštšennikova.
Taarajaoskonna meistrid (kümnikud) olid Sandberg (hiljem Uibo), Karl Märtin, Elmar Võsu, Mart Brett, Richard Pihlakas, Eldur Rätsep, Pirn, Väino Saaron, Juhan Viira, Olav Ots, Armin Pumper, Galina Panitševa, Rein Kajak, Valentina Zorilo, Ameida Aru.
Lao mehaanikutena töötasid Valter Soosuu, Heldur Rätsep, Urmas Paavel, Lea Pihenurm. Paljusid töötajaid autasustati NSVL ordenite ja medalitega.
i
EINO LUPP
