Aastaga on korterite hinnad Jõgeval kahekordistunud

Nii on möödanikku kadunud ajad, mil Jõgeval ületas korteripakkumine tunduvalt nõudluse. Siis räägiti koguni ligi paarisajast liigsest korterist. Üsna hiljuti müüdi aga 2-toaline korter Jõgeval 80 000 krooni eest.

Korterite hinnad hakkasid tõusma enne Eesti astumist Euroopa Liitu. OÜ Varameedia maakler-konsultandi Viive Viira sõnul kartsid inimesed, et kinnisvaratehingutele lisatakse käibemaks.

Uued töökohad suurendavad nõudlust

“Mais läkski kinnisvaraturul rebimiseks, sest ostjaid oli rohkem kui müüjaid. Praeguseks on korterite hinnad Jõgeval stabiliseerinud ja edasine oleneb paljugi sellest, kas luuakse juurde uusi töökohti või mitte. Kui luuakse juurde kasvõi 30-40 uut töökohta, siis see juba mõjutab korterite hindu. Näiteks on käinud Jõgeval olukorda kompamas isegi suured puidufirmad, mis looksid meile juurde ligi sada uut töökohta. Sellisel juhul oleks Jõgeva korterite hinnad võinud tõusta veel kolmandiku,” rääkis Viira.

Alati ei pruugi aga uute töökohtade loomine korteritenõudlust suurendada, kinnitas Elvi Korjus FIE Elvi Korjus Kinnisvarast. Metallitöötlemisfirma OÜ Konesko loob Põltsamaale 100 uut töökohta, kuid kinnisvaraturul pole Korjus erilist nõudluse kasvu täheldanud.

Kui varasematel aegadel võis seoses uue kooliaasta algusega märgata Põltsamaal korterite ostuhuvi suurenemist, siis tänavu mitte. Samas on aga nõudlus üürikorterite järele suur.

Ka Tartu noored pered ostavad Jõgevale kortereid, kuid Viive Viira ei usu, et Jõgevast saab kunagi Tartu satelliitlinn.

Noorte tartlaste seas on peresid, kus pereisa sõidab näiteks piiri taha tööle ja toob naise lastega turvalisemasse väikelinna.

Siimusti alevikus maksavad 2-toalised korterid 30 000-35 000 krooni, 3-toalised aga 50 000 krooni. Jõgeva aleviku korterid on Siimusti korteritega samas hinnaklassis. Vaimastveres maksab ühetoaline korter 15 000 krooni.

Palamuse on kallim paik, kuid sealt pakutakse müügiks väga vähe kortereid, kuigi huvilisi on. Kaarepere kortereid aga eriti osta ei taheta.

Kalleimad korterid Tabiveres

Jõgevamaa kallimad elupaigad on aga Tabivere ja Põltsamaa. Tabivere hinnatase on Tartu omast kaks korda madalam. Kui näiteks Tartus maksab korter 300 000 krooni, siis Tabiveres 150 000. Korter vaatega Saadjärvele on aga paarikümne tuhande krooni võrra kallim.

Talumajad, mille ümber on kuni kaks hektarit maad, on hinnalt võrdsed näiteks Põltsamaa linna 3-toaliste korteritega.

Elvi Korjusel on müügis üks korralik talu, millel on kokku 84 hektarit maad. Selle eest tahab omanik saada 1,8 miljonit krooni.

Põltsamaa lähedal on aga eriti trööstitu kant Sakala asula. Linnukasvatus läks pankrotti, selle ostjad elatusid vara mahaparseldamisest. Nii et seal on isegi suuri tondilosse, kus keegi ei ela ja millede aknad on sisse löödud. Ühe krooni eest on ära ostetud 18-korteriline tondiloss, kuid keegi ei tea, kas ja mida sellega kavatsetakse ette võtta.

Põltsamaal maksab maja kuni 700 000 krooni

Kahe – kolmetoalised korterid maksavad Jõgeval 45 000 – 50 000 krooni. Remonditud korterid on aga kallimad ja nende hinnad on 75 000 – 80 000 krooni. Rohkem ostetakse kahetoalisi kortereid, pered küsivad aga kolmetoalisi. Neljatoalisi kortereid ostetakse Jõgeval aga küllalt vähe ja need maksavad keskeltläbi 65 000 krooni.

Noored inimesed tahavad osta keskküttega, vanemad inimesed aga ahiküttega kortereid. Viimased maksavad keskmiselt 65 000-70 000 krooni.

Kohtutäitur Ivi Kalmet teatas, et ka tema poolt müüdavate korterite hinnad on aastatega oluliselt tõusnud. “Kui 2001. aastal müüsime 2-3-toalisi kortereid hinnaga alla 10 000 krooni, siis nüüd kuni 36 000 krooni eest. Sundmüüki pandud korterid on aga kindlasti kehvemas olukorras kui vabatahtlikult müüdavad korterid. Tavaliselt on sundmüüki minevad korterid asustatud, seal elavad endised omanikud või üürnikud. Uus omanik peab nendega arvestama,” rääkis Kalmet.

Elvi Korjus rääkis, et ka Põltsamaal hakkasid korterite hinnad tõusma eelmise aasta septembrist. Kui möödunud aastal maksid 3-4-toalised korterid 70 000 krooni, siis käesoleval aastal küsitakse nende eest 150 000- 185 000 krooni. Nõukogude ajal ehitatud suurte 2-korruseliste majade eest pinnaga kuni 200 ruutmeetrit küsitakse 600 000-700 000 krooni. Ainult et ostjaid napib. Elvi Korjuse andmetel on nõudmine eriti suur just väiksemate ja ökonoomsemate majade järele.

RAIVO SIHVER

blog comments powered by Disqus