Wifi.ee portaali toimetaja Veljo Haamer ütles neljapäeval BNS-ile, et järgmisel aastal ületab kontrollitud wifi levialade arv 1000 piiri. Samuti tõuseb seoses sülearvutite läbimüügi kasvu ja wifi telefoni tekkimisega wifi kasutajate arv. Hetkel on kasutajate arv viiekohaline, märkis ta. Samuti ennustab Haamer Ameerikast alguse saanud trendi järgi, et 2006. aastal asendub tasuline wifi reklaami või tasuliste meediateenustega avalehel. Seega ei maksa enam tarbija wifi kasutamise eest, vaid reklaamija. “Wifi on vahend, mille abil müüa,” lisas Haamer. Wifi levialade laiendamisel nimetas Haamer peamisteks initsiaatoriteks konkurentsis olevaid teenindusettevõtteid, eelkõige kohvikuid ja kohalikke omavalitsusi. Tänavuse aasta suurimate tõusjatena nimetas ta Tallinna kesklinna ettevõtjaid ja Valgamaa kohalikke omavalitsusi. Hetkeseisuga asub avalikest traadita interneti levialadest 260 Tallinnas, aastaga on neid lisandunud 56. Kesklinnas asub 132, Lasnamäel 26, Kristiines 24, Mustamäel 20, Haaberstis 18, Pirital 16, Nõmmel 15 ja Põhja-Tallinnas üheksa traadita netitsooni. Kesklinna kõrval on hüppeliselt kasvanud wifi alade arv Pirital ja Nõmme linnaosas, samas on mõnes linnaosas aastaga lisandunud vaid üks-kaks uut ala. Tallinnale järgneb 70 wifi levialaga Tartumaa, Pärnumaa 51, Valgamaa 38 ja Viljandimaa 33 traadita netitsooniga. Harjumaal on 32 wifi leviala, Läänemaal 29, Lääne-Virumaal 28, Saaremaal 28, Jõgevamaal 21 ning Põlvamaal ja Ida-Virumaal 20. Võrumaal on 16, Raplamaal 13 ning Hiiu- ja Järvamaal 10 traadita netitsooni. Aastaga on kõige enam levialasid lisandunud Tartumaale ja Valgamaale, vastavalt 28 ja 22. Aastaga on 20 leviala lisandunud Lääne-, Saare- ja Põlvamaale ning 18 leviala Pärnumaale. VOOREMAA
