Aastaga kasvas maksimaalse vanemahüvitise saajate arv

Kui 2004. aasta detsembris sai maksimaalset vanemahüvitist 256 inimest, siis 2005. aasta detsembris oli maksimaalse vanemahüvitise saajate arv 275. Aastaga kasvas suurima hüvitise saajate arv seega 19 inimese võrra, teatab uudisteagentuur BNS. Kuupalga suuruses hüvitise saajate arv on detsembrikuude võrdluses tõusnud 3959 inimeselt 4285 inimeseni ehk 326 inimese võrra. Minimaalse hüvitise saajate arv on aastaga kahanenud 340 võrra: 2004. aasta detsembris sai 2200-kroonist hüvitist 2883 ning 2005. aasta detsembris 2543 inimest. Kuupalga alammääras sai 2004. aasta detsembris vanemahüvitist 2630 inimest ja 2005. aasta detsembris 2312 inimest ehk 318 inimest vähem kui aasta varem. Märkimisväärselt on aastaga vähenenud ka eelmise väikelapsega kodus olemise tõttu alampalga määras hüvitist saanute arv. Kui tunamullu detsembris sai eelmise alla 2,5-aastase lapse tõttu alammääras hüvitist 120 inimest, siis mullu vaid neli. Aastate võrdluses on täpselt samaks jäänud hüvitist saavate isade arv, keda mõlema aasta detsembris oli 88. Hooldajate arv on ühe võrra vähenenud. Kui 2004. aasta detsembris sai vanemahüvitist ka üks eestkostja, siis 2005. aasta detsembris ükski eestkostja vanemahüvitist ei saanud. Vanemahüvitise saajate üldarv on aasta jooksul kahanenud 309 võrra. Keskmine vanemahüvitise summa on aasta jooksul kasvanud 647 krooni, ulatudes aastataguselt 4343 kroonilt 4990 kroonini. Kokku maksis riik 2004. aastal vanemahüvitist üle 423 miljoni ning 2005. aastal üle 579 miljoni krooni. Sotsiaalkindlustusameti pressiesindaja Elve Tontsi sõnul muutub toetuse saajate arv iga päev, kuna kogu aeg tuleb juurde uusi hüvitise saajaid ning senistel saab hüvitise saamise aeg ümber. VOOREMAA