Eestimaa Rahvaliit, kuhu minagi kuulun, on üks osapooli Riigikogu koalitsioonist. Nii on tulnud, lähtudes kokkuleppest ühendusega Vabariigi Eest ? Res Publica ja Reformierakonnaga, ellu viia ühtset koalitsioonipoliitikat.
Oluline sotsiaalne turvalisus
Poliitiline koostöö ei tähenda aga üheülbalisust ja stampi. Demokraatlikus ühiskonnas ongi igal erakonnal omanäolisus, spetsiifilised sihid, valijatele antud lubadused. Rahvaliit on pööranud põhitähelepanu stabiilse ja kindlustundega ja ühtlasi arenemist võimaldava elukeskkonna loomiseks Eestimaa elanikule.
Sotsiaalne turvalisus on hädavajalik tingimus eluringi jätkamiseks. Et mees leiaks armastatud naise ja loodaks pere, kuhu sünnivad lapsed, keda peaks olema vähemalt kolm.
Paraku on viimastel aastatel sündivus Eestis järjest vähenenud. Eriti madal on sündivus maaregioonides, kahjuks ka minu kodulinnas Põltsamaal. Rahvaliit alustas olukorra päästmiseks perepoliitika elluviimist. Läbirääkimiste ja vaidlustega saavutasime, et rakendati poole miljardi krooni suuruse aastamahuga vanemahüvitis.
Nii hakati tasuma alampalgalt makstavat vanemahüvitist neile, kelle sissetulek on väiksem kui alampalk. Kehtestati vanemahüvitise maksmine 2200 krooni ulatuses ka nendele, kellel sissetulekut ei olnud.
Vanemapalk soodustab laste sündi
Vanemapalga kehtestamine tekitas erinevaid mõtteid nii selle suuruse kui ka otstarbekuse üle üldse. On kostnud koguni arvamusi, et mõnedes kodudes seostatakse laste sündi vajadusega raha saada. Poliitikuna, emana ja vanaemana usun, et tervikuna mõjutab vanemapalk ühiskonda positiivselt ja soodustab laste sündi peredesse, kus neid oodatakse.
Eesti peres peaks olema vähemalt kolm last. Rahvaliit on suutnud kaasa aidata sellele, et alates käesoleva aasta 1. jaanuarist loetakse lasterikkaks pereks peret, milles kasvab kolm või enam last. Nendele peredele makstakse üks kord kvartalis täiendavat lastetoetust 150 krooni lapse kohta, mida varem maksti alates neljandast lapsest.
Soodustatud on ka lapse sünd tudengiperedesse. Noorte perede toetamiseks kustutatakse esimese lapse sünni korral 50 protsenti ja teise lapse sünni korral 75 protsenti õppelaenust.
Taasiseseisvunud Eestis on aastaid räägitud vajadusest tõsta pensione. Eesmärgi täitmine on nõudnud pingutusi ja oskust vajalikku raha leida. Rahvaliit on koalitsioonis pidevalt kaitsnud vajadust pensione suurendada. Meie püüdlused on viinud niikaugele, et Riigikogu tõstis keskmist vanaduspensioni 2003. ja 2004. aastal 230 krooni võrra. Nelja aastaga kasvab pension 1000 krooni võrra.
Mul on heameel, et kuulun Riigikogu sotsiaalkomisjoni, mistõttu olen saanud töötada just nende inimeste heaks, kes kõige rohkem abistavat kätt vajavad ? pered, pensionärid, õppurid.
Riik, mis jätab sellised inimesed unustusse, ei pea lugu aastakümneid töötanud vanematest põlvkondadest ega aita kaasa ka uute põlvkondade pealekasvule, kes elu edasi arendavad.
Mõistagi pole Rahvaliidul esimesel Riigikogu-aastal kõik kavatsused täitunud. On leitud sedagi, et oma tõekspidamistelt ei sobi Rahvaliit praegusesse koalitsiooni. Selle üle võib vaielda. Leian siiski, et just koalitsiooni kuulumine on võimaldanud Rahvaliidul valijate heaks ära teha seda, mida senini on suudetud.
Tänan kõiki Jõgevamaa elanikke, kes on mulle kui Riigikogu liikmele avaldanud oma mõtteid ühiskonnaelu probleemidest, teinud ettepanekuid, kritiseerinud.
MARGI EIN,
Riigikogu liige, Rahvaliit
